1-21-6894/11 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu V.Y kohta. Ettekandest nähtuvalt on V.Y lahkunud 19.12.2022 eelneva kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt. Esmane registreerimine toimus 21.01.2022, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 16 kohtumist. 08.02.2022 ei ilmunud V.Y registreerimisele, mida põhjendas haigestumisega. Ametnik seda rikkumiseks ei lugenud, sest isik esitas haigestumise kohta tõendi. V.Y-le määrati KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT. V.Y ei esitanud vereanalüüsi CDT tulemust ametniku poolt määratud tähtajaks, s.o 01.02.2022. Isik seletas olukorda kirjalikult sellega, et tal puudusid selleks rahalised vahendid. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Hooldusalune ei esitanud ametniku poolt määratud ajaks – 15.06.2022 ja 30.06.2022 vereanalüüsi CDT tulemust selgitades olukorda kirjalikult sellega, et tal puudusid rahalised vahendid. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. V.Y poolt esitatud CDT tulemused on olnud normipiires (15.03.20221,1%, 17.08.2022-1,1% ja 14.11.2022-1,2%). Järgmise CDT esitamise tähtaeg on 14.02.2023. V.Y osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ajavahemikul 04.08.2022-22.09.2022. Isiku sõnul ta programmi toimumise ajal alkoholi ei tarbinud ning oma vaba aja on sisustanud lugemise ning treeningutega. Kokkuvõtteks võib öelda, et hooldusalune hakkas programmi ajal teadvustama oma alkoholitarbimise kahjulikkust ning omandas teadmised ja oskused, et elada seaduskuulekat elu. 17.03.2022 kinnitati V.Y juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamise põhjustest ja tagajärgedest; riskivast, hoolimatust ning teisi ära kasutavast elustiilist; probleemsituatsioonidest ja võimalikest lahendustest ning ühiskonnas kehtestatud reeglitest ja normidest. Isik väljendas sõnades arusaama, et tema joobes juhtimine oli riskiv ja teiste suhtes hoolimatu. Hooldusaluse arvates tarvitab ta alkoholi vähe. V.Y on vestlustes olnud pigem kinnine. V.Y puhul ei olnud antud käitumiskontrolli kontrollnõude rikkumine niivõrd raske rikkumine, et pöörata isiku karistus täitmisele. Ametnik on seisukohal, et rikkumisele tuleks reageerida pikendades isiku käitumiskontrolli 1 kuu võrra. V.Y allus ametniku korraldusele, kui 27.12.2022 Rootsist tagasi Eestisse tuli. Ametniku arvates ei olnud tegu pahatahtliku kõrvalehoidmisega kriminaalhooldusest. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik

1.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).