Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Rando

Madi

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Sisse nõuda Rando Madilt riigituludesse kaitsetasu 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 48 senti vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank), märkides viitenumbriks 99923700002593. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rando Madi tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 112-5781 KarS § 114 lg 1 järgi ja karisuseks mõisteti 14 aastat vangistus ning KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 64 g 1 alusel mõisteti Rando Madile liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 14 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Rando Madi eelvangistuses viibitud aeg alates 20.01.2012 kuni 23.09.2012, s.o 8 kuud 4 päeva ning Rando Madil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 13 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 24.09.2012 ja Rando Madi karistusaeg lõppeb 22.03.2026. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Rando Madi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Rando Madi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi negatiivsete asjaoludena välja süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud ning asus seisukohale, et Rando Madit ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt.

2 (5)

Rando Madi selgitas 12.01.2023 toimunud kohtuistungi, et vabanemise korral on tal võimalik tööle asuda firmasse xxxxxxxkliendihaldurina. Töö kõrvalt soovib ta minna õppima raamatupidamist ja ettevõtlust. Vabaduses on tal lähedastest ema, õde ja vend, kes on valmis teda igati toetama. Kinnipeetava sõnul on tal ka kolm last, kellega vangistuses olles on paraku suhted katkenud, kuid ta soovib võimalusel suhted lastega taastada. Vanglas olles on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja tal on olemas teadmised, kuidas enda probleemidega toime tulla. Tal on kogunenud ka mitmeid rahalisi kohustusi, kuid ta soovib vanglast vabanedes need aja jooksul ära tasuda. Rando Madi avaldas kohtuistungil, et kahetseb toime pandud tegu ja seda ei õigusta miski. Ta on teinud omad järeldused, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetav nõus täitma kõiki nõudeid, mis talle määratakse. Kaitsja on seisukohal, et Rando Madi on teinud tõsised järelduses toime pandud kuriteost ning mõistnud selle raskust. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, on vabanemise korral valmis võtma endale erinevaid kohustusi ja on näha, et ta soovib teha kõik selleks, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Rando Madilon vabaduses olemas toetavad lähedased, töökoht ning tal on selged plaanid, kuidas oma eluga edasi minna.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rando Madi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rando Madi on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kinnipeetav kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja mõrva eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriteks võib vangla iseloomustusest lähtuvalt pidada alkoholi tarvitamist, kehva probleemide lahendamise oskust, impulsiivsust ja reageeringut kannatanu tegevusele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Rando Madi käitumist vangistuse ajal võib pidada heaks. Ta on periooditi töötanud vangla majandustöödel, kus töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Samuti puuduvad tal kehtivad

3 (5)

distsiplinaarkaristused. Vangistuse kestel on süüdimõistetu osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja käinud psühholoogi juures nõustamisel. Kinnipeetava programmides osalemisele antud tagasiside on olnud positiivne. Kohtumistel rääkis Rando Madi enda probleemidest avameelselt ja rahulikult ning oli valmis neid ka analüüsima. Ta tunnistab oma vigu ja näitas üles motivatsiooni enda elus muudatusi teha. Kuigi kinnipeetaval on varasemalt omandatud kõrgharidus, on ta avaldanud soovi minna vanglast vabanedes taas õppima ning omandada teadmised raamatupidamise ja ettevõtluse vallas. Kinnipeetava käitumine on vangistuse ajal olnud tasakaalukas ja viisakas. Ta on vältinud suhtlust teiste kinnipeetavatega ja eelistab pigem suhelda ametnike ja teiste vangla töötajatega. Positiivse asjaoluna saab välja tuua ka süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on vanglast vabanemise korral olemas püsiv elukoht ning toetavad suhted lähedastega. Vanglast vabanedes on Rando Madil võimalus elama asuda Tartus asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxx, mille kohta on keskuse esindaja 12.10.2022 edastanud ka garantiikirja. Lisaks majutusteenusele võimaldatakse kinnipeetavale keskuses erinevaid nõustamis- ja tugiisikuteenuseid. Lähedastest on kinnipeetaval vabaduses ema, õde ja vend, kellega omavahelisi suhteid on head. Varasemast kooselust on Rando Madil ka kolm alaealist last. Paraku on suhtlus lastega katkenud, kuid vanglast vabanedes soovib Rando Madi suhtluse lastega taastada. Kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on süüdimõistetul võimalik pärast vanglast vabanemist asuda tööle ettevõttesse xxxxxxx kus ta saab tööd kliendihaldurina. Kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu on soodusteguriteks süüdimõistetu edasise elu õiguskuulekaks kujunemisel. Kohtu hinnangul on näha, et kinnipeetav on motiveeritud enda elus muutuseid tegema. Rando Madi on seadnud endale edasiseks eluks selged eesmärgid ja on vanglas viibides teinud kõik endast oleneva, et edaspidi seaduskuulekalt elada. Rando Madi puhul ei saa mööda vaadata toimepandud kuriteo olemusest ja raskusest. Kinnipeetav kannab pikaaegset vanglakaristust kehalise väärkohtlemise ja mõrva eest. Kui lähtuda üksnes toime pandud kuriteo asjaoludest on ilmne, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning käesoleva menetluse raames ei ole õigustatud osutada veel kord sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaal, et õiguskord taunib antud käitumist rangeimal võimalikul viisil (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas 1-09-14104, p 20). Kohtu hinnangul on oluline vaadata ka seda, milliseid muutuseid on süüdimõistetu vanglas viibitud aja jooksul teinud ja milline on tema suhtumine toimepandusse ja ka kehtivasse õiguskorda. Eeltoodu põhjal saab öelda, et kinnipeetava käitumine on aja jooksul ainult paranenud, mis näitab, et ta on soovi korral võimeline oma käitumist korrigeerima ja reegleid järgima. Rando Madi on käesolevaks hetkeks ära kandnud suurema osa oma karistusest, vangistuses käitunud korrektselt ning võttes arvesse tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja lähedaste toetust, võiks esmakordselt vangistuses viibiva isiku karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all olla pigem tulemuslikum, kui edasine vangistuses viibimine. Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll ja lisakohustused tagavad süüdimõistetu edasise käitumise üle piisavalt range kontrolli ning võiks aidata pärast pikka vangistuses viibimist kohaneda ühiskonnas kehtivate normidega. Arvestades Rando Madi hoiakuid ja suhtumist, võiks tal olla kõik eeldused selleks, et tema edasine elukäik võiks kujuneda õiguskuulekaks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud anda Rando Madile võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses.

4 (5)

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Rando Madile määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 22.03.2026. Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna Rando Madil on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, määrab kohus talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas ühe kuu jooksul pärast vabanemisest. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Rando Madi osalema sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Menetluskulud Rando Madi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.01.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Toomas Metsma. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 189,48 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 189,48 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Rando Madilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.