Liiklussüüteod

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Herberth Puurat süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 30.10.2022 kella 04:01 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxx sealt edasi Essu kinnistul tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus H. Puura liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani H. Puura toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Herberth Puura ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. H. Puura tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 4-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H. Puura eelvangistuses viibitud aeg 30. – 31.10.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.03.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista H. Puurale liitkaristuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada H. Puurat järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Samuti kohustada H. Puurat KarS § 75 lg 4 alusel tegema alates 30.-ndast päevast peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Kaheaastase üldkasuliku töö tegemise perioodi jooksul tuleb teha vereanalüüsi kaheksa korda, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema väiksemad kui 50 ng/mL ja ükskõik milline katseaja jooksul antud järgnev vereanalüüsi tulemus ei tohi ületada ükskõik millist süüdistatava poolt eelnevalt antud vereanalüüsi tulemust. Mõista H. Puuralt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja sundraha 421

euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 485,80 eurot. Sundraha 560 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada H. Puural tasuda menetluskulud summas 485,80 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2023. a algusest on sundraha suurus 1087,50 eurot, millest palus jätta riigi kanda 666,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.