Kohtulahend

Määruse väljatrükk väljastada Martin Kiiskülale ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jõustunud määrus edastada jõustumistempli ja kohtu pitsatiga kinnitatult Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile (edastuskiri 31.12.2022; nr 12-1/6462-2). Asjaolud 02.01.2023 saabus Viru Maakohtule Justiitsministeeriumi vahendusel taotlus Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt Martin Kiiskülale mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo taotleb 06.11.2020 otsuse GA18088072 tunnustamist ja täitmist Martin Kiisküla suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega 80 eurot. Otsus jõustus 01.12.2020. Tegemist on otsusega teo suhtes, mis otsuse teinud riigi õiguse alusel on kuritegu. Martin Kiisküla on karistatud liiklussüüteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 80 eurot. Martin Kiisküla poolt toimepandud rikkumine seisnes selles, et 07.08.2020 kell 14:42 sõitis sõiduk, mille omanik on Martin Kiisküla, asulateel, kus lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 50 kilomeetrit tunnis, kiirusega 76 kilomeetrit tunnis. Kiiruseületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Lubatud vea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 73 kilomeetrit tunnis. Seega ületati lubatud sõidukiirust 23 kilomeetrit tunnis. Vastavalt Läti Vabariigi liiklusseaduse § 55 lg 8 – mopeedide, mootorrataste, kolmerattaliste, neljarattaliste või sõiduautode ja raskeveokite juhtimisel, mille täismass on kuni 7,5 t, lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-30 kilomeetrit tunnis, kui see on toime pandud liiklusmärkidega 519 või 555 „Apdzīvotas vietas sākums“ [asula algus] või 533 „Dzīvojamā zonā“ [asula] tähistatud asukohas, määratakse sõidukijuhile kuueteistkümne trahviühiku suurune rahatrahv. Haldusvastutuse seaduse § 16 lg 2 sätestatud üks trahviühik on võrdne 5 euroga. Sõiduki omanikule (valdajale) trahvi kohaldamine (haldusvastutuse seaduse paragrahvi 162 alusel): (1) Kui peatumis- või parkimiseeskirju on rikutud, kuid süüteo toimepanemise asukohas sõidukijuhti ei viibi või kui õigusrikkumine on registreeritud tehniliste vahenditega sõidukit peatamata, kohaldatakse õiguserikkumise eest karistust riiklikusse sõidukiregistrisse kantud omaniku suhtes, või kui omanikku pole esitatud või kui sõiduk on registrist kustutatud, sõidukiomaniku või valdaja suhtes, kuid kui süütegu on toime pandud kauplemiseks üleantud sõidukiga (sellele on paigaldatud kauplemiseks riiklikud registreerimismärgid või see on registreeritud äriregistris), siis kaupmehe suhtes, kes tegeleb vastava sõidukiga kauplemisega (edaspidi käesolevas peatükis „sõidukiomanik“). Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo kinnitab, et Martin Kiisküla suhtes tehtud otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti kinnitatakse, et asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Samuti on selgitatud, et Haldusvastutuse seaduse paragrahvi 161 lõige 2 kohaselt – haldussüüteo juhtumit, mis on seotud selles peatükis kirjeldatud

süütegudega, võib uurida ja otsuse selle juhtumi kohta võib langetada ilma vastutusele võetud isiku kohaloluta. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süütegu, mille eest Martin Kiisküla karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub KrMS § 50870 toodud süütegude loetelus (p 2) ehk tegemist on liiklussüütegudega, s.h. süütegudega, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Kohus ei tähelda ka KrMS § 50871 toodud kohtuotsuse tunnustamise piiravaid või välistavaid asjaolusid. Lähtudes KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja § 50872 asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt Martin Kiisküla suhtes 06.11.2020 tehtud otsuse GA18088072 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. KrMS § 50870 p 2 alusel on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo eest. KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise taotluse punktis (g) alapunktis 2 kirjeldatud tegu on Eestis karistatav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 kohaselt on trahviühiku suurus 4 eurot. Kuna Martin Kiiskülale Läti Vabariigis mõistetud rahatrahvi summa 80 eurot jääb alla siseriiklikus õiguses samaliigilise teo eest ettenähtud keskmist karistusmäära, on sanktsiooni minimaalse lähedane, siis ei kuulu tunnustatav karistus KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele. Taotlev riik ei ole käesolevalt andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahatrahvi määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt Martin Kiisküla suhtes 06.11.2020 tehtud otsuse GA18088072 täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses ehk summas 80 eurot. KrMS §-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Martin Kiiskülalt Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt 06.11.2020 otsusega GA18088072 väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 80 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.