1-23-99
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. jaanuar 2023.a, Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-99 (23274000002)
Kohtunik
Tambet Grauberg
Sekretär
Kati Poolma
Kriminaalasi
Keit Šonšain süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Abiprokurör Hanna Varik
Süüdistatav
Keit Šonšain; Isikukood: 37401050036; Kaitsja: vandeadvokaat Margus Viira, määratud korras Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Keit Šonšain KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Keit Šonšain ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust alates kohtulahendi kuulutamisest, so 05.01.2023. Välja mõista Keit Šonšainilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 97,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 543,75 eurot, kokku 640,95 eurot.
1-23-99
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99923700000579. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud menetluskulud 640,95 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Keit Šonšaini tasuma igakuiselt 20-daks kuupäevaks 53,41 eurot ning viimase osamaksena 53,44 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile.
Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
mootorsõidukit XXXXXXXXXXXXXXXX, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Keit Šonšaini alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST s/n ARDF-0056, mille järgi oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,05 mg/l laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, jättes lõplikuks näiduks mõõtetulemus 0,95 mg/l. Seega juhtis Keit Šonšain mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Keit Šonšain oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Keit Šonšain süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja ning karistada teda 10 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Keit Šonšain ei pane temale määratud 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1-23-99
Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatava suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Keit Šonšainilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 97,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 543,75 eurot, kokku 640,95 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 640,95 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Keit Šonšaini tasuma igakuiselt 20-daks kuupäevaks 53,41 eurot ning viimase osamaksena 53,44 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.