süüdimõistetu Dmitri Rinki (isikukood vangistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. oktoobri 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Dmitri Rink
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Vangla
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
38011232251)
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 20. oktoobri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Viru Maakohtu 1. märtsi 2021 otsusega tunnistati Dmitri Rink süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 ning § 274 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Rinkile karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel tema eelvangistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, D. Rink allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks keelati D. Rinkil vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
2.Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 4. aprillil 2022 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada D. Rinkile määratud katseaega ühe kuu võrra ehk kuni 1. aprillini 2024, sest D. Rink jättis ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. Viru Maakohus leidis 8. aprilli 2022 määruses, et D. Rinki registreerimiskohustuse rikkumine on küll tõendatud ja tegemist oli tahtliku rikkumisega, kuid siiski ei ole põhjendatud reageerida sellele rikkumisele katseaja pikendamisega ning seetõttu jättis kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata.
3.6. oktoobril 2022 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata D. Rinki vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et D. Rink on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning on pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Vaidlustatud kohtumäärus
4.Viru Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras D. Rinki vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.D. Rinkile on 23. juulil 2022 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning seoses selle kahtlustusega heidab kriminaalhooldusametnik talle ette ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Nimetatud kriminaalasjas ei ole D. Rinki joovet kontrollitud, kuid tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolli on kirjutatud, et kahtlustataval on tugev alkoholi lõhn suust, käitumine ebaadekvaatne, koordinatsioonihäired ja isik on toimetatud kainestuskambrisse. 15. septembril 2022 antud seletuses kirjutas D. Rink, et ta ei tarvitanud alkoholi või vähemalt ta ei mäleta, et ta oleks seda teinud. Alkoholilõhna põhjuseks pidas D. Rink asjaolu, et ta lõi poes olles puruks alkohoolse joogiga pudeli. Kuna D. Rink ise eitab alkoholi tarvitamist ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollis tehtud märkmeid ei pea kohus piisavaks tõendiks, ei saa alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tõendatuks lugeda. Küll saab tõendatuks lugeda selle, et D. Rink on pannud katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo: D. Rinki on karistatud muu hulgas KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi, mis on varavastane kuritegu, ning nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on teda 22. augustil 2022 karistatud väärteokorras 12. juulil 2022 ehk katseaja jooksul toime pandud KarS § 218 järgse väärteo eest. Seega on D. Rink eiranud kriminaalhoolduse peamist eesmärki, milleks on vältida süütegude toimepanemist. Väärteo toimepanemisega on D. Rink näidanud, et katseajal viibimine ei ole tema õiguskuulekuse tagamiseks sobiv meede. On tähelepanuväärne, et praegune erakorraline ettekanne ei ole D. Rinki suhtes ka esmane: juba varasemalt esitas kriminaalhooldusametnik ühe erakorralise ettekande, sest D. Rink rikkus 17. veebruaril 2022 registreerimiskohustust. Kuigi kohus jättis tol korral ettekandes esitatud taotluse rahuldamata, näitab varasem erakorraline ettekanne siiski seda, et juba varem ei kulgenud D. Rinki katseaeg rikkumisteta. Lisaks sellele on kriminaalhooldusametnik teinud D. Rinkile kaks kirjalikku hoiatust ka registreerimisele mitteilmumise tõttu 13. aprillil ja 30. juunil 2021. See näitab, et D. Rink ei ole olnud motiveeritud täitma talle määratud kohustusi piisava hoolsusega. Kohtu hinnangul kaaluvad D. Rinki rikkumised üles kriminaalhoolduse jätkamist toetavad asjaolud: ta ei ole motiveerinud elama seaduskuulekalt, kriminaalhoolduse meetmed ei ole tema käitumisele olulist mõju avaldanud ning ka iseenesest positiivsena hinnatavad alaealise lapse ja töökoha olemasolu ei ole mõjutanud D. Rinki elama seaduskuulekalt ja täitma katseaja kohustusi rahuldavalt. Kohtul ei ole põhjust arvata, et nimetatud positiivsed asjaolud mõjutaksid D. Rinki käitumist ka tulevikus sellisel määral, mis tagaksid tema katseaja rahuldava läbimise, samuti ei ole abi loota täiendavate kohustuste määramisest või katseaja pikendamisest. Seega tuleb D. Rinki vangistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
6.Maakohtu määruse peale esitas D. Rink määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Tal olid küll väikesed hilinemised, kuid selle kohta on ta kirjutanud seletused, mida ei vaadatud läbi objektiivselt ega arusaamisega. Ta ei ole registreerimistest kõrvale hoidnud, tal ei ole tahtlikke hilinemisi ega mitteilmumisi. Registreerimistel käib ta senini. Uues kriminaalasjas on tal praegu kahtlustatava staatus ja tal on õigus viibida kriminaalhooldaja järelevalve all, kuna tema suhtes kehtib süütuse presumptsioon. Tema vanglasse saatmine ei ole põhjendatud. Ta töötab, käib 2(4)
registreerimistel nii nagu peab ega hoidu uurimisest kõrvale. Kuna tal valutab tõsiselt maks ja varsti ta sureb, palub ta võimalust olla perega. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
8.Erakorralises ettekandes heidetakse D. Rinkile ette KarS § 75 lg 2 p 2 järgse alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ning tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemist. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist maakohus tõendatuks ei lugenud. Küll aga tuvastas kohus selle, et D. Rink on pannud katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Selle väärteo toimepanemist D. Rink määruskaebuses ei vaidlusta ning ka ringkonnakohus leiab, et etteheide karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemine kohta katseajal on põhjendatud.
9.Määruskaebusest võib järeldada, et D. Rink ei ole nõus temale varasemalt tehtud etteheidetega registreerimiskohustuse rikkumiste kohta ning leiab, et tema vanglasse saatmine on põhjendamatu.
10.Erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhooldusametnik hoiatanud D. Rinki kirjalikult 14. aprillil ja 30. juunil 2021 aset leidnud registreerimiskohustuse rikkumiste tõttu. Lisaks rikkus D. Rink varasemast erakorralisest ettekandest nähtuvalt registreerimiskohustust ka 17. veebruaril 2022. Määruskaebusest võib aru saada, et D. Rink palub arvestada nende rikkumisetteheidete kohta antud seletusi, viidates ka sellele, et tahtlikult ei ole ta registreerimiskohustust rikkunud.
11.17. veebruari 2022 rikkumise kohta selgitas D. Rink kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses, et ei ilmunud registreerimisele, kuna oli pärast tööpäeva liiga väsinud ja unustas ning lisaks oli ta registreerimisele eelneval päeval viinud kriminaalhooldusosakonda mingisuguseid tõendeid ja talle jäi meelde, et ta on juba registreerimisel ära käinud. Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus esiteks vastuoluline: ühelt poolt viitab D. Rink sellele, et unustas registreerimise, kuid teiselt poolt hoopis sellele, et arvas, et on registreerimisel juba ära käinud. Vastuoluliste põhjenduste esitamine viitab sellele, et D. Rink kas ei läinud tahtlikult registreerimisele või siis tõesti unustas selle, üritades tagantjärele leida oma mitteilmumisele aktsepteeritavat põhjendust. Mõlemal juhul on tegemist rikkumisega, mis on mõjuvalt põhjendamata. Nimelt peab kriminaalhooldusalune ise hoolitsema selle eest, et ta täidaks temale pandud kohustusi nõuetekohaselt ning unustamine on asi, mida hooldusalusel on võimalik objektiivselt vältida. Seega ei ole 17. veebruaril 2022 registreerimisele mitteilmumisele vabandust.
12.Registreerimiskohustuse rikkumisi selgitas D. Rink ka praeguse erakorralise ettekande arutamise kohtuistungil. Ta ütles, et ta unustas registreerimiskuupäevad, ühel korral tõi ta kriminaalhooldusosakonda mingisuguseid pabereid ja arvas, et registreeris end ka ära ning teisel korral unustas samamoodi kuupäeva ja nädala päeva. Jääb mõneti segaseks, millistest registreerimisele mitteilmumistest D. Rink rääkis. Samas pole see ka oluline – D. Rink ei toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust.
13.Niisiis saab tõendatuks lugeda selle, et senise katseaja jooksul on D. Rink rikkunud kolm korda registreerimiskohustust ilma mõjuva põhjuseta ning on pannud toime ka tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Selle väärteo sooritas D. Rink pärast registreerimiskohustuse 3(4)
rikkumisi ning ka pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli esitanud kohtule eelmise erakorralise ettekande. Seega ei pannud eelnimetatud sündmused D. Rinki mõtlema oma käitumise võimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Registreerimiskohustuste rikkumine ühes väärteo toimepanemisega annab alust järeldada, et D. Rink suhtub ükskõikselt temale antud võimalusse jätkata oma elu vabaduses käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi järgides. Edasise õiguskuulekuse asemel on D. Rink jätkanud hoopis oma varasemat õigusvastast käitumismustrit. Seega ei ole katseajal viibimine D. Rinkile soovitud mõju avaldanud ega tema käitumist distsiplineerinud. Ei ole piisavat kindlust, et sellist mõju saaks loota ka katseaja jätkamisest, sealhulgas selle tähtaja pikendamisest või võimalike lisakohustuste määramisest. Praeguse seisuga peaks D. Rinki katseaeg kestma veel 2024. aasta märtsini. Ei ole kuigi tõenäoline, et selle katseaja mõne kuu võrra pikendamine D. Rinki kuigivõrd mõjutaks. Ka ei näe ringkonnakohus ühtegi lisakohustust, mis võiks tagada seda, et edaspidi D. Rink enam käitumiskontrolli nõudeid ei rikuks ega sooritaks uusi süütegusid. D. Rinki vastupidised lubadused maakohtus on paljasõnalised. Liiatigi ei oleks ta kõigi võimalike lisakohustustega ka nõus – ta ei soovi koduaresti ehk elektroonilisele valvele allumise kohustust. Arvestades D. Rinki senist käitumist katseajal ja tema suhtumist, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et D. Rink tuleb vanglasse saata.
14.Kuigi määruskaebuses viitab D. Rink sellele, et ta on jätkanud registreerimiskohustuse täitmist, ta käib tööl, ei hoidu uurimisest kõrvale ning terviseprobleemide tõttu sooviks ta olla oma perega, ei pea ringkonnakohus neid asjaolusid selliseks, mis muudaks vangistuse täitmisele pööramise põhjendamatuks. Registreerimiskohustuse jätkamine on küll positiivne, kuid ei anna alust öelda, et oma kohustuste täitmist suudab D. Rink jätkata ka edasise katseaja jooksul ega pane toime uusi süütegusid. Ka tööl käimine on iseenesest positiivne, kuid nähtuvalt eelmisest erakorralisest ettekandest asus D. Rink ametlikult tööle juba 10. detsembril 2021 ehk tööl käimine ei hoidnud ära registreerimiskohustuse rikkumist 17. veebruaril 2022 ega väärtegu 12. juulil 2022. Uurimisest kõrvalehoidumine või mittehoidumine ei puutu praegusesse asjasse. Perest eemalolek on aga paratamatus, mida D. Rinkil tuleb taluda – oma vangimineku on ta ise põhjustanud. Väide terviseprobleemidest on paljasõnaline. Pelga viite põhjal valutavale maksale ei ole alust järeldada, et vangi saatmine oleks D. Rinki suhtes ilmselgelt ebainimlik, piinav või tema elu ohustav. Seda enam, et vangla on kohustatud tagama kinnipeetavatele elementaarse arstiabi ja tervise jälgimise (vangistusseaduse §-d 52 ja 53).
15.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. oktoobri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.