Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2022, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-7296 (22259000511)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kriminaalasi
K.K.i kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi
Taotlus
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus
Kahtlustatav
K.K., isikukood xxxx, xxxx kodanik, haridus xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud
Kirjalik menetlus
Juhindudes KrMS §-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus. Lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus K.K.’i suhtes kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada K.K.’i maksma 6 (kuue) kuu jooksul riigituludesse 200 (kakssada) eurot. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa
eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922900001201 ning selgitus „K.K., 1-22-7296, summa riigituludesse“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K.K.’i menetluskulud, s.o kaitsjatasu summas 191,88 eurot, riigi kanda.
DVD+R plaat 4 fotoga tunnistaja E.V. ülekuulamise juurde (tl 21) ja DVD+R plaat 28.08.2022 Aweroc kõnesalvestisega (tl 25) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KrMS § 206 lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendades kahtlustatava K.K.’i nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.
Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr xxxx, milles kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada K.K.i selles, et tema, 28.08.2022.a kella 10.20 paiku aadressil xxxx asuva maja esikus ähvardas R.P. tapmisega, öeldes viimasele „ma su raisa maha tapan“ ning võttes samal ajal kätte noa, millega liikus majast väljunud R.P. poole. Selle teo tagajärjel tundis R.P. reaalselt ohtu enda elule ja tervisele. Seega on K.K.i alus kahtlustada tapmise ja tervisekahjustusega ähvardamises, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et K.K.ile esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (KarS § 120 lg 1). Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-des 57 ja 58 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadusest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt K.K.i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. K.K. on 28.11.2022.a andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja on valmis endale võtma kohustuse tasuda riigituludesse 200 eurot 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest (KrMS § 202 lg 2 p 2). K.K. on vanaduspensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension 476 eurot kuus. Maksukohuslaste registri väljavõttest nähtub, et K.K.i tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2021. aastal 5013 eurot. K.K.il on liikumisraskused ning isik kasutab liikumiseks invasõidukit, igapäevatoimingutega abistab isikut Tapa valla sotsiaaltöötaja. Tulenevalt eeltoodust ei ole K.K.il, lisaks kohustusele tasuda riigituludesse 200 eurot, võimalik tasuda kriminaalmenetluse kulusid summas 191,88 eurot. K.K.ile on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
Ülaltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et K.K.i suhtes on võimalik kohaldada KrMS § 202 lg-s 1 sätestatut. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202, taotleb abiprokurör:
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr xxxx kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et 28.08.2022 kella 10.20 paiku xxxx maja esikus ähvardas K.K. R.P. tapmisega, öeldes talle: „ma su raisa maha tapan“ ning võttes samal ajal kätte noa, millega liikus majast väljunud R.P. poolt. Selle teo tagajärjel tundis R.P. reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Eeltoodust tulenevalt esitati K.K.ile kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi. Kohus leiab, et kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on tõendamist leidnud K.K.i poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille alusel K.K.ile on kahtlustus esitatud, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava K.K.i süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. K.K.i näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud. KrMS § 202 lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS § 202 lg 3
kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud. Kahtlustatavale K.K.ile on 28.11.2022 prokuröri poolt selgitatud kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamise olemust ja ta on nõustunud kriminaalasja nr xxxx lõpetamisega KrMS § 202 alusel. K.K. on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse tasuda riigituludesse 200 eurot tähtajaga 6 kuud. K.K. on kinnitanud, et ta on teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kokku summas 191,88 eurot vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt osutatud õigusabi eest. Prokuröri taotluse kohaselt tuleb menetluskulud summas 191,88 eurot jätta riigi kanda, kuna K.K. on vanaduspensionär ja tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension 476 eurot kuus. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatava nõusolekul talle KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuse määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastava kohustuse täitmisega ja kohustuse täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks KrMS § 202 lg 6 alusel. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-22-7296 K.K.i suhtes kahtlustuses KarS § 120 lg 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.