Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Riivo Jürissoni süüdistatakse selles, et tema 26.03.2022 kella 13.51 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos eeluurimisel tuvastamata jäänud isikuga, läks võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aadressil Tallinn, xxx xx asuvasse XXX kauplusesse, kus

eeluurimise käigus tuvastamata isik, eelneval kokkuleppel Riivo Jürissoniga, võttis varguse eesmärgil müügisaalist XXX AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt: - nööpkõrvaklapid JBL T130N maksumusega 119 eurot, - nööpkõrvaklapid JBL REFLE maksumusega 179 eurot, - nööpkõrvaklapid JBL LIVEF maksumusega 129 eurot, - nööpkõrvaklapid GALAXY BU maksumusega 149 eurot, - kõrvaklapid Sony WF-C 500 Oranz maksumusega 79 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 655 eurot ning viibides müügisaalis, pani nimeatud kaupa seljakotti. Seejärel, jättes nimetatud kauba eest maksmata, viskas eeluurimise käigus tuvastamata isik seljakoti eelmärgitud kaubaga üle kaupluse turvavärava Riivo Jürissonile, kes jooksis seljakotiga kauplusest välja, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega pani Riivo Jürisson toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, see on KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 02.11.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav Riivo Jürisson ja tema kaitsja Liis Suik järgneva kokkuleppe: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus tunnistada Riivo Jürisson süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg 1 arvata Riivo Jürissoni karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.03–28.03.2022, s.o 3 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks R.Jürissonile mõista 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendada Riivo Jürissonile KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 1 kuu 27 päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu 09.11.2021 otsuse nr 1-21-7133 alusel mõistetud ärakandmata karistuse võrra (arvutades välja täpset ärakandmata karistuse osa suurust ning täpset lõplikku liitkaristust käesolevas asjas kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga ning arvestades, et kohtuotsuse nr 1-21-7133 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 10 kuud vangistust – hakkas kulgema alates 09.08.2022). Kohtuliku arutamise seisuga kantud karistus 4 kuud, seega kandmata karistus 1 aasta ja 6 kuud ning liitkaristus 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva. Asitõendid: - DVD-plaat videosalvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - musta värvi seljakott, mis on ära võetud 28.03.2022 kahtlustatavalt Riivo Jürissoni käest ning mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6, akt 22ATH17193) – hävitada. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud: sundraha 981 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu kogusummas 129,60 eurot (s.o 64,80+64,80), millele võivad lisanduda menetluskulud, mis võivad tekkida kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel maksta kriminaalmenetluse kulud ositi ühe 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule kohtuistungil üle antud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.