süüdimõistetu Rain Muda (isikukood vangistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 3. novembri 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Rain Muda kaitsja vandeadvokaadi abi Rando Usin
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
37612034918)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 3. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 24. novembri 2021 otsusega tunnistati Rain Muda süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Muda eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, R. Muda allutati katseajaks käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 4 alusel määrati R. Mudale kohustus teha kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT (ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 1. juunil 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku keelata R. Mudal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine, kuna R. Muda ilmus registreerimisele alkoholi tarvitamisele viitavate
tunnustega ega lasknud teha vereanalüüsi. 10. juuni 2022 määrusega Tartu Maakohus selle taotluse rahuldas.
3.26. augustil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata R. Muda vangistus täitmisele, kuna R. Muda rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ega lasknud teha vereanalüüsi. 8. septembri 2022 määrusega jättis Tartu Maakohus R. Muda vangistuse täitmisele pööramata, kuid pikendas tema katseaega 6 kuu võrra, kohustas teda alluma alkoholismivastasele ravile ja registreerima end hiljemalt ühe nädala jooksul määruse jõustumisest alates „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, osalema selles programmis ning esitama kriminaalhooldajale registreerimise ja programmi ning ravi läbimise kohta vastavad tõendid.
4.25. oktoobril 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule R. Muda suhtes kolmanda erakorralise ettekande. Selles ettekandes esitas kriminaalhooldusametnik taas taotluse pöörata R. Muda vangistus täitmisele, kuna R. Muda rikkus
5.Tartu Maakohus rahuldas 3. novembri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras R. Muda vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Kohus on andnud R. Mudale korduvalt võimalusi kanda oma karistust vabaduses, kuid neisse võimalustesse on R. Muda suhtunud kergekäeliselt. R. Muda pöördus küll 12. septembril 2022 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse esmasele hindamisele ning jätkas ambulatoorsete vastuvõttudega, kuid rikkus selle kõrvalt siiski alkoholi tarvitamise keeldu. 9. oktoobril 2022 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,45 mg/l kohta. R. Muda tunnistas alkoholi tarvitamist ja põhjendas seda peretüliga. Et R. Muda tarvitab jätkuvalt alkoholi, kinnitab ka asjaolu, et tema vereanalüüsi CDT tulemus ei ole langenud 6 kuu jooksul alates esimese vereanalüüsi esitamisest normi piiresse. See ei sisenda usku, et R. Muda kriminaalhooldust on võimalik tulemuslikult jätkata. Kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine ei oleks tulemuslik ennekõike R. Muda suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Katseaja eeldatava lõpuni on rohkem kui aasta. Tingimisi karistuse kandmine ei täida R. Muda suhtes oma eesmärki. R. Mudale reaalsest vangistusest leebemate meetmete kohaldamine ei ole enam põhjendatud ja kriminaalhoolduse jätkamise võimalused on ammendunud. Kuigi R. Muda soovib minna vangistuse täitmisele pööramise asemel statsionaarsele alkoholismiravile, tulnuks tal juba varem adekvaatselt hinnata enda võimeid ambulatoorset ravi järgida ning vajadusel pöörduda spetsialistide poole just statsionaarse ravi saamiseks. Määruskaebus
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Muda kaitsja vandeadvokaadi abi Rando Usin, paludes maakohtu määrus tühistada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. R. Muda tunnistab kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumisi. Ta kahetseb ja palub võimalust jätkata karistuse kandmist vabaduses. R. Muda rikkumised ei ole sedavõrd rasked, et peaksid kaasa tooma tema vanglasse saatmise. R. Muda ei ole pannud toime uusi süütegusid ning kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi on ta rikkunud üksnes alkoholisõltuvuse tõttu. R. Mudal on tõsine alkoholisõltuvus ja ta soovib sellega tegeleda. Kohustuste rikkumine ei tulenenud otseselt R. Muda enda tahtest. Sõltuvust on äärmiselt keeruline ravida ilma välist abi saamata. Alkoholisõltuvuse ravi on pikaajaline protsess. Ta on juba asunud oma sõltuvusraviga tegelema. Alkoholisõltuvusega võitlev inimene ise ei oska ilmselt ka hinnata, kas ja kuidas ta sõltuvusest vabaneda saab, mistõttu tulebki proovida erinevaid alternatiive. R. Mudale saab panna KarS § 75 2(4)
lg 2 p 5 järgi kohustuse alluda statsionaarsele ravile. Vangistust peaks kohaldama üksnes viimase abinõuna. R. Mudale tuleks anda võimalus pöörduda statsionaarsele ravile nt kas mõne haigla kliinikusse, Lootuse külla või mõnda muusse sobivasse asutusse. Õigest abist võidavad meeletult nii R. Muda ise kui ka tema lähedased. R. Muda on väärt veel ühte võimalust. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
8.Vaidlust ei ole selles, et R. Muda on katseajal korduvalt rikkunud temale määratud kohustusi ja mõjuvaid põhjuseid tal neile rikkumistele ei olnud. Vaidlusküsimus on selles, kuidas tuleks neile rikkumistele reageerida: kui maakohus pidas põhjendatuks pöörata R. Muda vangistus täitmisele, siis kaitsja arvates see põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
9.Nagu maakohus asjakohaselt märkis, on praegune erakorraline ettekanne R. Muda suhtes juba kolmas. See näitab, et senini ei ole ta õigustanud tema suhtes üles näidatud usaldust, vaid on jätkanud oma karistuse kandmise tingimuste rikkumist. On tõsi, et R. Muda rikkumised on suuresti tingitud tema alkoholiprobleemist. Kui R. Muda ei saa oma sõltuvusprobleemist jagu ja jätkab alkoholi tarvitamist, ei ole põhjust loota, et tema katseaeg võiks kulgeda nõuetekohaselt ka edaspidi ning alkoholi tarvitamisega seoses võib R. Muda panna toime uued süüteod.
10.Ambulatoorsele ravile allumine R. Muda alkoholi tarvitamist ei lõpetanud. Tõsi, alkoholismivastane ravi on üldjuhul pikk protsess ja sõltlasele ei pruugi ambulatoorne ravivorm sobida. Siiski ei ole ka statsionaarne ravi mingi imevahend, mis paneks inimese edaspidi alkoholist hoiduma. Ka statsionaarselt ravilt saab loota vajalikku tulemust vaid siis, kui inimene tajub oma probleemi igakülgselt ja soovib sellega tegeleda. R. Muda puhul võib selles kahelda.
11.Käesolevas asjas peetud istungil märkis R. Muda tõesti, et alkohol on rikkunud tema kodust elu, olukord on läinud üle piiri, ta vajab spetsialisti abi ning tema terviski on käest läinud. Samas aga ütles M. Muda sedagi, et töö juures ta ei võta, aga õhtuti võtab, üks intsident tal oli, aga muidu pole ta kuskil laaberdamas käinud ja hoidub suurtest joodikutest eemale. Need viimasena osundatud avaldused viitavad pigem sellele, et R. Muda ei olnud kuigivõrd motiveeritud oma sõltuvusest vabaks saama: ta näib vähemalt osaliselt arvavat seda, et n-ö rahulikult omaette alkoholi tarbimine (kuigivõrd) probleemne ei ole.
12.Kui eelmise erakorralise ettekande arutamisel väitis R. Muda, et alkoholi tarvitamine põhjustab talle pereprobleeme, siis nüüd põhjendas ta alkoholi tarvitamise keelu rikkumist omakorda peretüliga ning lükkas rikkumisega vahelejäämise vastutust ka mõneti oma naise peale, öeldes, et naine kutsus mõtlematult politsei. Ka leidis R. Muda, et tegelikult peaksid kriminaalhooldusametnikud talle enne kontrollima tulekut üldsegi ette helistama. See viitab R. Muda võimalikule soovile üritada sättida oma elu nii, et mitte alkoholi tarvitamisega kogemata vahele jääda.
13.Ravi kohta leidis R. Muda, et see aitab teda, kuid kui ta ise tablettraviga hakkama ei saa ja sundravi ka ei saa, peab ta vanglasse minema. Sellest, et ambulatoorne ravi ei ole tema alkoholi tarvitamise ärahoidmiseks piisavalt tõhus, pidanuks R. Muda aga aru saama juba varem, sest vaatamata sellele ravile ta ju jätkas alkoholi tarvitamist. Niisiis olnuks igati loogiline, et mõistes 3(4)
ambulatoorse ravi ebapiisavust ja omades ka tegelikku sisemist motivatsiooni oma sõltuvusprobleemist vabanemiseks, oleks R. Muda pidanud juba varem võtma ette samme, et tegeleda oma probleemiga tõhusamalt. Nt oleks ta saanud ise pöörduda statsionaarsele ravile või otsida endale kohta mõnes sõltuvusrehabilitatsioonikeskuses ja küsida kriminaalhooldusametnikult luba sinna asumiseks. Midagi sellist R. Muda ei teinud. Et ta oleks selliseid samme teinud praeguseks, seda samuti asja materjalidest ega määruskaebusest ei nähtu. Seetõttu on alust kahelda, kas tema soov oma sõltuvusega tegelemiseks on piisavalt tugev, et ka statsionaarsest ravist võiks häid tulemusi loota.
14.Liiatigi ei ole teada, kas R. Muda statsionaarsele ravile kohe pääseks – arvestada tuleb ka võimalike ravijärjekordadega. Samamoodi ei pruugi kohti olla sõltuvusrehabilitatsioonikeskustes. Seetõttu on võimalik, et isegi statsionaarsele ravile või sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse asumise kohustuse panemisel ei saaks R. Muda sinna koheselt minna ning võiks jätkata enne ravile või keskusesse saamist alkoholi tarvitamist. Et alkoholi tarvitamist jätkates võib R. Muda panna toime uue kuriteo, ei näe ringkonnakohus muud võimalust kui R. Muda vanglasse saatmine. Ka vangla võib olla R. Muda alkoholitarvitamist silmas pidades positiivne – kui see muud ei annagi, tagab ta vähemalt seda, et R. Muda saab olema suhteliselt pikka aega kaine. Niisuguses olukorras võib vangistuse järgne alkoholismi ravi tõhusaks osutuda.
15.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. novembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.