Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 29.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-20-5989/12
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 29.11.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1821

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-20-5989/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja15.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2022, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-5989 (20261000584)

Kohtulahend

Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsus Jürmo Schneideri süüdimõistmises KarS § 424 lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat, millest ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva, sellest koheselt ärakandmisele 1 kuu 27 päeva vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta 10 kuud jäetud tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga

Avalduse ese

kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne

Kohtunik

Aivar Hint

Avaldaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding

Süüdimõistetu

Jürmo Schneider (isikukood: 38802076029; elukoht: xxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx )

Asja menetlemine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1.Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Jürmo Schneiderile määratud katseaega 4 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 15. aprill 2023.

2.Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
31.08.20261-26-5134/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
28.08.20261-26-6099/4

1.Jürmo Schneider on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-5989 Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 17.-19.07.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud 1 aasta 10 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Jürmo Schneiderile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Jürmo Schneider ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Jürmo Schneiderile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati Jürmo Schneiderile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Jürmo Schneiderile katsejaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Jürmo Schneiderilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

2.Kriminaalhooldaja on 21.11.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Jürmo Schneideri kohta. Ettekandest nähtuvalt on Jürmo Schneider rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.12.2020 otsus nr. 1-20-5989 tuli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse täitmisele 06.01.2021. Esmakohtumine Jürmo Schneideriga toimus 12.01.2021, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, kokku on toimunud 21 registreerimist, registreerimiskohustust on isik täitnud korrektselt. J. Schneider vabanes talle mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt 17.03.2021. Riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames pöördus isik esmasele vastuvõtule 30.03.2021. Kohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist teha laboratoorne vereanalüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks täitis isik 30.03.2021. CDT näit esmases vereanalüüsis oli 0,6%. Kokku on J. Schneider vereanalüüsi tulemused esitanud 8 korral. 02.08.2021 tehtud laboratoorses vereanalüüsis oli CDT näit 1,4%, mis on kõrgem referentsväärtusest, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. CDT näit oli normist kõrgem 27.09.2022 tehtud vereanalüüsis – 1,6%, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 15.04.2021 ning 19.04.2022 kinnitati J. Schneideri juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad erinevate tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. J. Schneider suunati osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. J. Schneideri puhul on see alkoholi kuritarvitamine. Programm toimus perioodil 26.04.-12.07.2021 ning isik läbis selle täies mahus. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 13 korral, ühel korral osutus tulemus positiivseks. 13.11.2022 teavitas PPA, et isikul tuvastati alkoholijoove. Kohus on mõistnud J. Schneideri süüdi, jätnud talle mõistetud karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata ning andnud isikule võimaluse täites käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kanda

3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).