Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kui M M ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi M M süüdistuses KarS 121 lg 1, § 1573 lg 1 järgi üldmenetluse korras. M M süüdistatakse selles, et tema Ida-Virus xxx oktoobrist 2020 kuni detsembri lõpuni 2020 otsis pidevalt kontakti T Piga (P) vastu viimase tahtmist viimase elukoha xxx juures kui ka töökohal kaupluses xxx. M M käis poes mitu korda päevas päevadel, mil T P töötas, esitas erinevaid küsimusi kaupade ja hindade kohta, et saada suhelda T Piga, tähelepanu saamiseks seisis pidevalt T Pile teele ette, samuti pidevalt ootas T Pit viimase elukoha juures ettekäändel, et soovib rääkida. M poolt pidev kontakti otsimine ja jälgimine tekitas T Pis hirmutunde ja häiris tugevalt Pi igapäeva- ja tööelu. Seda sõltumata sellest, et T P oli väljendanud, et ei soovi Mga suhelda. Oktoobri alguses 2020 xxx kaupluses M M tühja ostukäruga prõmmis vastu T Pi juures olnud ostukäru, millega häiris T Pi tööd ning tekitas hirmutunde. Samuti M M käeseljaga lõi T Pile vastu vasakut õlga, millega häiris T Pi tööd ja tekitas hirmutunde. Sel ajal M nõudis, et P näitaks talle kaupa ja hindu, muidu annab vastu pead, millega tekitas hirmutunde. Hiljem sama päeval M tuli poodi tagasi, seljas oli kott, milles paistis kurikas, millest T P tundis hirmu. 30.10.2020 kella 20.30 paiku M M ootas T Pit xxx trepikoja juures sooviga viimasega rääkida, olgugi et T P oli öelnud, et ei soovi Mga suhelda. 31.10.2020 kella 17.30-18 paiku T Pi töökohas xxx kaupluses M M ütles T Pile, et eile läks halvasti, äkki täna paremini, millega Tekitas Pis hirmutunde, et jälitamine jätkub. Samal päeval hiljem kella 20 paiku M M ootas T Pit õues poe juures väitega, et soovib rääkida, olgugi, et T P ei soovi temaga suhelda. 26.12.2020 kella 19.20 paiku xxx M M saatis vaikides T Pit poe juurest elukohani, millega tekitas Pis hirmutunde. 27.12.2020 kella 19.30 paiku xxx poe juures M jälle ootas Pit, millega tekitas Pis hirmutunde. Seega M M pani toime KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise isikuga korduva ja järjepideva kontakti otsimise, jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk ja tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS § 137 süüteokoosseis. M M süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. M M 12.12.2021 kella 19 paiku Ida-Virus xxx juures püüdis metallketiga lüüa K Ni (N), kuid ei tabanud. Seejärel samas kohas samal ajal M M ründas K Ni kurikaga. K N püüdis teda kurikaga ründavat M M pikali panna, mille käigus M M korduvalt lõi K Ni kurikaga

pähe. Kui K N pani M M maha, siis M M tõusis püsti ja lõi veel K Ni kurikaga pähe. M M põhjustas kurikaga löömisega K Nile valu ja tervisekahju-pindmise kriimustuse otsmikul. Sellega M M pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk taotles 15.11.2022 kohtuistungil lõpetada kriminaalmenetlus M M suhtes KrMS § 202 alusel. Kannatanud ei pidanud töörduma meditsiiniasutuse poole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. M on karistamata ja see annab perspektiivi, et politseiga tal tegemist ei tule. Isik elab koos emaga, sissetulekuks on xxx 400 eurot. Prokurör eeldab, et M ei hakka kuritegusid toime panema. Süüdistatavale sai selgitatud mida kujutab endast ÜKT tegemine ja kohustus osaliselt hüvitada menetluskulud. M ütles, et sugulased aitavad tal kulusid tasuda. ÜKT-d teha 60 tundi ja tasuda menetluskulud 250 eurot 6 kuu jooksul. Kinnipidamine arvesse ei tule. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetlust võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja pärast tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga. KarS § 121 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakserahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole suur. M Ml ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (teda üldse ei ole varem kriminaalkorras karistatud). Uute tema poolt toimepandud süütegude kohta informatsioon puudub. M M ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võib tal tekkida tulevikus. Eeltooduga arvestades tuleb asuda seisukohale, et M M suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Sellest lähtuvalt puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Kahtlustatavale on 15.11.2022 kohtuistungil selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel. Kahtlustatav andis nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud 250 eurot ning teha üldkasulikku tööd 60 tundi. Nõusolek on fikseeritud kohtuistungi protokollis. Süüdistatav kinnitas, et ta saab maksta menetluskulud kuue kuu jooksul. Kaitsja oli prokuröri taotlusega nõus. Leidis, et M süü ei ole suur, avalikku huvi ei ole ja kohustus ei ole suur.

Seega esinevad M M puhul kõik KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks: puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ning ta nõustub täitma kohustusi. M Mle on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. M M oli antud asjas kinni peetud 31.10.2020-02.11.2020, 28.05.2021-30.05.2021, 12.12.2021-14.12.2021, s.o kokku 9 päeva. Kuna isikule ei mõisteta käesoleva määrusega karistust, siis ei saa kinnipidamisaega KarS § 68 lg 1 alusel ka selle hulka arvestada. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.

KOHTU MEETEMED

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus M M süüdistuses KarS 121 lg 1, § 1573 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse kulud antud asjas on: kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi 111 eurot, kaitsjatasu vandeadvokaat Margus Viira 211.68 eurot, kaitsjatasu vandeadvokaat Kaido Kooga 73.20 eurot, 61.20 eurot, 97.20 eurot, ekspertiis (kohtupsühhiaatria) 255 eurot. Kaitsjatasu kohtumenetluses 146040 eurot, 32,40 eurot. Määrata M Mle kohustuseks tasuda menetluskulud 250 eurot ning teha üldkasulikku tööd 60 tundi 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud jääta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Antud asjas on asitõendiks 2 cd toimiku juures, mis tuleb jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.