Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18.november 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Asja number
1-21-6120
Kohtunik
Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Kalmer Küütsi karistuse täitmisele pööramiseks
Kriminaalhooldusametnik
Pilleriin Aalde
Süüdimõistetu
Kaitsja
Kalmer Küüts (isikukood 36905166532; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; pensionär) Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma
Kohtuistungi toimumise aeg
18.november 2022
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Kalmer Küütsile Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust. Kohustada Kalmer Küütsi peale käesoleva määruse jõustumist kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. Kalmer Küütsi karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest. Välja mõista Kalmer Küütsilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 227 (kakssada kakskümmend seitse) eurot 52 senti riigituludesse. Menetluskulu 227,52 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 37,92 eurot) 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99921700042348 märkides
makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-6120). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub määrus kulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega tunnistati Kalmer Küüts süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 järgi määrati, et mõistetud karistust 5 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalmer Küüts ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Kalmer Küütsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates otsuse jõustumisest. Kalmer Küütsi katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.10.2021. Kohtuotsus jõustus 29.10.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 15.07.2022 kohtule esimese erakorralise ettekande, milles taotleti K. Küütsile alkoholi tarvitamise keelu määramist, kuna K. Küüts rikkus korduvalt (13.06.2022, 17.06.2022, 11.07.2022 ja 14.07.2022) registreerimiskohustust ja lõpetas ametniku eelneva loata töösuhte xx-xxxxxxxxx. Tartu Maakohtu 4.08.2022 määrusega ( tl 58-60) kohus rahuldas erakorralise ettekande ja määras K. Küütsile KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustuse alkoholi mitte tarvitada. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust kahel korral (13.06.2022 ja 14.07.2022) ning lõpetas ametniku eelneva loata töösuhte xx-xxxxxxxxx. Ka tuvastas kohus, et K. Küüts oli kontrollnõudeid rikkunud varemgi - ei kontakteerunud ametnikuga peale haiglaravi lõppu 28.01.2022, mistõttu polnud võimalk registreerimisi läbi viia ega osalenud 31.01.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ esimeses tunnis, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik K. Küütsi hoiatas. Kuna kohtul õnnestus 4.08.2022 määrus süüdimõistetule kätte toimetada alles 28.09.2022, on see jõustunud 14.10.2022. 25.08.2022 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitanud kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotletakse K. Küütsile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna K. Küüts rikkus korduvalt (12.08.2022 ja 18.08.2022) registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu Kalmer Küüts palub jätta karistus täitmisele pööramata. Kaitsja palub Kalmer Küütsi karistuse jätta täitmisele pööramata, pikendades selle asemel katseaega.
2 (5)
Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab Kalmer Küütsile ette registreerimiskohustuse rikkumist 12.08.2022 ja 18.08.2022. Registreerimislehelt ( tl 69) nähtub, et K. Küüts oli kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja vastuvõtule 12.08.2022 ja 18.08.2022, kuid K. Küüts registreerima ei ilmunud. Kuna K. Küüts 12.08.2022 registreerimisele ei ilmunud, saatis kriminaalhooldusametnik 12.08.2022 K. Küütsile kutse ( tl 76) ilmuda registreerima 18.08.2022. Ametniku väitel proovis ta K. Küütsiga kontakti saada ka telefoni teel, kuid K. Küüts telefonile ei vastanud. Kohtuistungil K. Küüts ei eitanud, et 12.08.2022 ja 18.08.2022 registreerimas ei käinud. 12.08.2022 registreerimisele ilmumata jäämise põhjus pole K.Küütsil meeles. Ilmumata jäämisest ta ametnikku ei teavitanud. Süüdimõistetu kinnitusel ta kutset 18.08.2022 registreerimisele ilmumiseks õigeaegselt kätte ei saanud, kuna käib postkasti juures harva. Kohus leiab, et K. Küüts on 12.08.2022 rikkunud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust tahtlikult. 12.08.2022 registreerimisest oli K. Küüts teadlik, kuna vastav aeg oli temaga kokku lepitud eelmisel (14.07.2022) registreerimisel. Süüdimõistetu pole esile toonud ühtegi põhjust, mis tal takistas 12.08.2022 registreerimisele ilmumist. Kohus möönab, et problemaatiline on K. Küütsile ette heita tahtlikku registreerimiskohustuse rikkumist 18.08.2022. Süüdimõistetu väide, et ta sai kutse hilinenult kätte (kuna käib postkasti juures harva), pole millegagi ümber lükatud. Tartu 4.08.2022 määruse sisust nähtub, et taolisi põhjendusi ( et ei saa kutseid kätte, kuna käib postkasti juures harva) on süüdimõistetu esitanud varasemaltki. Seega on tegemist süüdimõistetu sarnase käitumismustriga. Jättes kord registreerimisele ilmumata, teeb süüdimõistetu järgnevate registreerimiskutsete õigeaegse temani jõudmise võimatuks. K.Küüts ei teavita ka ise kriminaalhooldusametnikku kutse hilinenult kättesaamisest ega pole kriminaalhooldusametnikule üldse enam kuidagi ( ei telefonitsi ega elukohas) kättesaadav. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel, mida pole eitanud ka süüdimõistetu ise, pole K.Küüts viimastel kuudel olnud kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav. Kodukülastuse lehelt nähtub ( tl 77), et kriminaalhooldusametnikud 24.08.2022 ja 25.08.2022 soovisid K. Küütsi tema kodus xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx külastada, kuid mõlemal juhul polnud kodukülastust võimalik teostada: koputamise peale keegi ust ei avanud ja K. Küüts telefonile ei vastanud. 25.08.2022 on K. Küütsi naabrid kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et K. Küüts peaks toas olema. Kuigi kohtuistungil süüdimõistetu esmalt eitas, et oleks teadlik kriminaalhooldusametnike ukse taga käimisest 24.08.2022 ja 25.08.2022, möönis ta edaspidi, et on esinenud juhtumeid, kus ta pole postiljoni või erinevaid ametnikke (kohtukordnik, kriminaalhooldusametnikud) sisse lasknud. Erakorralises ettekandes pole süüdimõistetule ette heidetud kontrollile allumise kohustuse rikkumist, mistõttu ei saa seda teha ka kohus. Ent selline käitumine (kriminaalhooldusametnikele mitte kättesaadav olemine telefonitsi ega oma elukohas) annab tunnistust sellest, et süüdimõistetu on asunud kriminaalhooldust täielikult eirama. 3 (5)
Süüdimõistetu üldist käitumismustrit arvestades kohus leiab, et süüdimõistetule saab ette heita süülist registreerimiskohustuse rikkumist ka 18.08.2022. Asjaolu, et registreerimisele mitteilmumise korral saadetakse talle uus kutse, ei saanud süüdimõistetule olla teadmata. K.Küüts tegi registreerimise kutse õigeaegse endani jõudmise ise oma käitumisega võimatuks ( ei kontrollinud postkasti, ei võtnud 12.08.2022 ära jäänud registreerimisele järgneval ajal kriminaalhooldusametnikuga ise ühendust ega olnud telefonitsi kättesaadav). Sellises olukorras saab süüdimõistetule ette heita registreerimiskohustuse rikkumist vähemalt ettevaatamatusest. Seega, jättes ka 18.08.2022 registreerimisele ilmumata, on K. Küüts rikkunud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu 4.08.2022 määruses on kohus tuvastanud, et K. Küüts on käitumiskontrolli nõudeid ( registreerimiskohustust ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust) rikkunud varemgi, mille eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut hoiatas. Uuesti kahel korral registreerimiskohustuse rikkumise ning töösuhte ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata lõpetamise eest määras kohus K. Küütsile täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keelu. Riigikohtu 10.11.2022 määruses asjas 1-21-5058 avaldatu valguses ei ole etteheidetav asjaolu, et K.Küüts 14.07.2022 ilmus registreerimisele alkoholi tarvitanuna nagu leidis maakohus oma 4.08.2022 määruses. Samas on kohus tuvastanud ka, et K.Küüts lisaks alkoholi tarvitanuna registreerimisele ilmumisele tegelikult ka hilines mitmeid tunde ning saabus registreerimisele alles peale seda, kui kriminaalhooldusametnik õigel ajal registreerimisele ilmumata jäämise pärast K.Küütsi taga otsis ja talle helistas. Seega registreerimiskohustuse rikkumine leidis aset vaatamata ka sellele, kui jätta kõrvale etteheide alkoholi tarvitanuna registreerimisele ilmumisest. Süüdimõistetu sarnane käitumismuster ( ettenähtud ajal menetlustoimingule ilmumata jäämine) on avaldanud ka käesoleva menetluse käigus. Nii jättis süüdimõistetu ilmumata 13.10.2022 kohtuistungile ega teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest, mistõttu tuli tema suhtes kohaldada sundtoomist. Miks ta 13.10.2022 kohtuistungile ilmumata jättis, pole süüdimõistetu osanud põhjendada. PPA Lõuna prefektuuri andmespetsialist on kriminaalhooldusametnikku teavitanud 4.08.2022 juhtumist ( tl 75), kus alkoholijoobes K. Küüts väänas xxxxxxxxxxxx M. K. käsi. M. K. tundis valu, kuid menetlust ei soovi. Kohtu arvates PPA teavitus ei tõenda, et K. Küüts tarvitas 4.08.2022 alkoholi ja pani toime mõne uue süüteo (M. K. kehalise väärkohtlemise). K. Küütsi iseloomustab positiivselt sõltuvuskäitumise „Eluviisitreening“ läbimine 31.01.2022-31.03.2022 ( tl 57).
suunatud
sotsiaalprogrammi
K. Küütsile on kohtuotsuse tegemisel ja veel kohtuotsuse täitmise käigus antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused, mida ta aga pole suutnud. Käesolevas menetluses tuvastatu kohaselt on K. Küüts rikkunud kahel korral registreerimiskohustust. Käitumiskontrolli nõudeid, sh registreerimiskohustust, on K. Küüts rikkunud ka korduvalt varasemalt, mistõttu kohus määras K. Küütsile täiendava kohustuse ja kriminaalhooldusametnik tegi kirjaliku hoiatuse. Just asjaolu tõttu, et käesolevas menetluses tuvastatud rikkumised pole esmakordsed ega
4 (5)
juhuslikku laadi, tuleb K. Küütsile mõistetud ja kandmata karistus 5 kuud pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldas, et võtab nüüd ennast kokku ja hakkab käitumiskontrolli nõudeid täitma. Arvestades K.Küütsi kriminaalhooldust täielikult eiravat käitumist viimastel kuudel ja ka käitumist kohtumenetluses, puudub kohtul igasugune veendumus, et süüdimõistetu seda lubadust täidaks. Seda enam asjaolu valguses, et süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta jätkanud alkoholi tarvitamist peale Tartu Maakohtu 4.08.2022 määruse tegemist kui ka peale käesoleva aasta sügisel haiglaravil viibimist. Kalduvus alkoholi tarvitada muudab äärmiselt tõenäoliseks, et süüdimõistetu jätkab käitumiskontrolli nõuete rikkumist ka edaspidi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulu 227,52 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kuna süüdimõistetu on pensionär, kelle sissetulekud pole suured, määrab kohus süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu tasumise ositi pikema aja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.