Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-19-3209
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Argo Bogdanovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
08.11.2022 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
Argo Bogdanov, isikukood 38506295210, viibimiskoht Viru Vangla
Kaitsja
Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets (lepinguline kaitsja) Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus
Jätta Argo Bogdanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Viru Vanglasse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Argo Bogdanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 otsusega tunnistati Argo Bogdanov süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning mõisteti Argo Bogdanov’ile liitkaristuseks 2 aastat 10 päeva ja 27 päeva vangistust. 1/5
Karistusaja algus 05.10.2020 ja lõpp 01.09.2023. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 21.10.2022, võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 18.03.2022. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest kolm karistust on kehtivad. Isikut on karistatud korduvalt kehalise väärkohtlemise eest ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Käesolevalt kannab vanglakaristust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav on enamasti pannud toime impulsiivseid tegusid. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega. Soodusteguriks on varem olnud grupi mõju, sõltuvusainete tarvitamine, majandusliku kasu saamine. Käesolevalt on soodusteguriks puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava osas märgib vangla järgmist. Alates 10.03.2022 viibib isik avavanglaosakonnas. Alates 01.02.2021 kuni 10.04.2022 töötas isik majandustöödel koristajana nii kinnises vanglas kui ka avavanglaosakonnas. Perioodil 22.01.2021-25.03.2021 osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ning programmi jätkutegevused 2022 I kvartalis. Isik suudab analüüsida enda kuritegu ja kuriteo seonduvust nii enda emotsioonide juhtumise oskusega, impulsiivsuse ja hoiakutega. Ajavahemikul 14.05.202123.07.2021 töötas väljapool vanglat X OÜ-s, töösuhe lõpetati seoses isiku paigutamisega kinnissesse vanglase. Alates 11.04.2022 töötab taas nimetatud ettevõttes. Isik on käinud seitsmel korral lühiajalistel väljasõitudel kodus lähedaste juures. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxx. Enda sõnul elas enne vangistust aadressil xxx. Rakvere koos elukaaslasega. Toob välja, et tegemist oli ajutise elukohaga. Vabaemise korral soovib asuda elama aadressile xxx. Kinnistu kuulub kinnipeetava emale ning antud aadressil elavad kinnipeetava ema ja isa, kes on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks antud aadressile. Tegemist on ajutise elukohaga, kuniks kinnipeetaval on võimalus omaette elama asuda. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult. Isikul on enda sõnul oskused üldehitusel. Vangistuses on töötanud majandustöödel koristajana nii kinnises vanglas kui ka avavanglas. Saab aru töötamise vajalikkusest. Hetkel töötab ettevõttes X OÜ, kuhu soovib asuda tööle ka vabanemise järgselt. Ettevõtte esindaja on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht. Vangla andmetel on kinnipeetaval 21.09.2022 seisuga jooksvaid nõudeid 19 770 euro ulatuses, vabanemisfondis on 1357 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad ja vend. Suhted lähedaste vahel on isikul sõnul head ja toetavad. Isiku vanemad on käinud lühiajalisel kokkusaamisel neljal korral. Samuti on isik avavangla tingimustel käinud lühiajalistel väljasõitudel oma lähedaste juures. Kinnipeetav suhtleb telefoni teel regulaarselt isa, ema ja tütrega. Isikul on kaks alaealist last, mõlema lapse emaga on lähisuhe lõppenud. Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb Argo Bogdanovist tulenev oht vägivalla kasutamises, avaliku korra raskes rikkumises, narkootikumide levitamisele kaasa aitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik käitub impulsiivselt ning ei oska tekkinud probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada. Oht võib ilmneda, kui kinnipeetav on tarvitanud sõltuvusaineid, soovib saada hõlptulu või on grupi poolt mõjutatud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Argo Bogdanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus leiab, et Argo Bogdanov tuleb tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 01.09.2023. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Argo Bogdanovile järgmised KarS § 75 lg-st 2 tulenevad kohustused: mitte tarvitada alkoholi, 2/5
mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; osalema sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riski seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Argo Bogdanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Argo Bogdanovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu A. Bordanov selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on omale teole hinnagu andnud, saab aru, et ei käitunud katseajal nõuetekohaselt. See oli siiski üksikjuhtum, kus ta läks endast. Tema vanermad on töövõimetud. Tal on elu- ja töökoht vabaduses. Ta leiab, et rohkem kuritegusid ta ei pane time. Kaitsja leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, karistuse eesmärgid on täidertud. Ka vangla iseloomustuses on toodud andmed, mis on isiku suhtes positiivsed – ta töötab vanglas, on käinud väljasõitudel korduvalt. Vabaduses on tal ka elu- ja töökoht. Isik on motiveeritud edaspidi uusi kuritegusid vältida. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Argo Bogdanov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Argo Bogdanov’ile on mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 kohtuotsusega nr 1-19-3209 liitkaristus kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega nr 1-13-7696 mõistetud ärakandmata karistusega 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistustust. Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega nr 1-13-7696 tunnistati Argo Bogdanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et Argo Bogdanov on esimese astme tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st 2, mille kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui neli kuud. Argo Bogdanov’ile määratud karistusaja pikkus on 2 aastat 10 kuud ja 27 päeva, mille kandmise algus on 05.10.2020, seega on käesolevaks ajaks kantud rohkem kui 2/3 karistusajast mis on ühtlasi rohkem kui 4 kuud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused Argo Bogdanov’i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtuvalt on Argo Bogdanov’il 3 kehtivat kriminaalkaristust. Enne käesoleva karistuse aluseks olevat kohtuotsust mõisteti Argo Bogdanov süüdi Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega nr 1-13-7696 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt vabastati Argo Bogdanov nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaegselt Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega. Argo Bogdanovile määrati katseaeg ja 3/5
käitumiskontroll kuni 27.10.2019. Käesolevalt on Argo Bogdanov süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 otsusega KarS § 263 lg 1 järgi, mille toime panemise kuupäev on kohtuotsuse kohaselt 11.05.2018, ehk siis ajal, mil isik oli vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi katseajaga ja olles allutatud kriminaalhooldusele. Kohtu hinnangul nähtub isiku varasemast käitumisest, et varasem puude kriminaalmenetlusega, katseaeg ega kriminaalhooldus ei ole mõjutanud isikut kuritegude toimepanemisest loobuma. Jätkuv kuritegude toimepanemine, seejuures ajal, mil isik oli vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaegselt vabastatud, näitab isiku ükskõikset suhtumist temale varasemalt määratud karistustesse ning talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles. Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Vangistuse ajal on isik olnud tööga hõivatud, mis on kohtu hinnangul positiivne. Isik teadvustab töötamise vajalikkust ning tal on säilinud töö tegemise harjumus. Samuti on isik vangistuses läbinud viha juhtumise sotsiaalprogrammi. Kohus loeb positiivseks, et vähemalt sõnades on isik olnud motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas isiku varasem käitumine näitab, et vabaduses on motiveerituse osas olnud suured tagasilöögid. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Töötamise registri andmetel töötas isik enne vangistust viimati ametlikult perioodil 01.08.201809.08.2019, leping lõppes poolte kokkuleppel. Olles avavanglas töötab ettevõttes, mille esindaja on vanglale kinnitanud, et isik saab jätkata selles ettevõttes töötamist ka vanglast vabanemise korral. Isikul on märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid, mistõttu on vabaduses tööle asumine vajalik. Vangla materjalidest nähtuvalt on isikul säilinud töötamise harjumus ja vanglas töötamisega probleeme ei ole esinenud. Samas tuleb isikul leida endale vabaduses uus elukoht (vangla materjalidest nähtuvalt saab süüdimõistetu asuda elama enda vanemate elukohta ajutiselt kuni endale püsiva elukoha leidmiseni). Kohus leiab, et vaatama eelpool loetletud kohtu poolt tuvastatud positiivsetele asjaoludele (isiku käitumine vangistuse ajal, tööhõives osalemine, kindel töökoht vabaduses), ei ole tema puhul käesolevaks ajaks karistuseesmärgid täidetud. Isik pani vabaduses toime kuritegusid katseajal ja olles allutatud käitumiskontrollile, seega kriminaalhooldusega kaasnev kontroll isiku üle ei olnud piisav, et kuritegusid ära hoida. Ainult formaalsed eeldused sotsiaalprogrammi läbimise ja isiku lubaduste näol ei anna kohtule piisavalt veendumust karistuse eesmärkide täidetuse kohta. Isiku hoiakutes peab olema märgatav muudatus, enda käitumise sügav taunimine, mis annaks põhjust arvata, et tõenäoliselt isik enam süütegusid toime ei pane. Hetkel kohus selliseid asjaolusid ei näe. Isik on kandnud vangistust üle 2 aasta, karistuse lõpptähtaeg saabub 01.09.2023. Tõepoolest. Isiku käitumine vanglas on eeskujulik. Kohus märgib, et hea käitumine vanglas ei taga kuidagi, et vabaduses jääb isiku käitumine seadusekuulekaks. See vähendab riske küll teatud juhtumitel, kuid seda individuaalselt, arvestades süüdimõistetut iseloomustavaid andmeid. Selle süüdimõistetu puhul on näha, et vabaduses ei hoia isik oma käitumist kontrolli all piisaval määral ja jätkuvalt on valmis kasutama vägivalda (varasemalt isik oli süüdi tunnistatud muuhulgas isikuvastase kuriteo eest). Kohtu hinnangul saab süüdimõistetu järelejäänud karistusaja jooksul veel teha vajalikke järeldusi enda käitumisest. Kohus ei pea hetkel põhjendatuks isiku vabastamist, kuna leiab, et kriminaalhooldus ei maanda süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise riski piisavalt. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et 4/5
konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi, s.o motiveeritust osaleda vangistuses aktiivselt tööhõives ka väljapool vanglat ja asjaolu, et vabaduses on isikul olemas esialgne elukoht ning töökoht. Sellegipoolest leiab kohus, et eelöeldu ei ole käesoleval ajal ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine (karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabanemise järgselt) ja prognoos vabaduses on need põhjused, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isik on enda impulsiivse käitumisega võimeline seadma ohtu teisi isikuid ning samuti ei sa välistada, et raskesse materiaalsesse seisu sattudes (mis on tõenäoline, arvestades isiku võlgnevustega) paneb ta uuesti toime narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei näe kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Argo Bogdanovi vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, tulenevalt tema varasemast käitumisest, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Argo Bogdanovi temale Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.