Liiklussüüteod

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Y.F-ilt menetluskuluna 1⁄2 sundrahast summas 490,50 (nelisada üheksakümmend eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 114,00 eurot v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel võimaldada Y.F-il tasuda menetluskulud kokku summas 490,50 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 49,05 eurot kuus. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585 viitenumbriga 99922700035752 ning selgitusega: „Y.F , 1-22-6371, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 1 DVD tl 17 häirekeskuse kõne- ja vormikaamera videosalvestistega, kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Y.F-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 19.10.2022 kella 22.05 paiku sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada ja F. G. Adoffi tänavatel, kus ta F. G. Adoffi 12 politsei poolt peatati ja juhtimiselt kõrvaldati. Y.F-i joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-0022, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,98 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega, Y.F , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Y.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.10.2022, s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja kanda jääb 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 8 (kaheksa) kuud. Katseajaks allutada Y.F kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1) 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Y.F-i katseajal mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav Y.F on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Y.F on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Y.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada väljamõistetavat sundraha 1⁄2, s.o 490,50 euro võrra. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt tuleb tasuda sundraha summas 490,50 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 114,00 eurot riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt võimaldada menetluskulud kokku summas 490,50 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 49,05 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.