Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-4456 kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kindel summa 500 eurot riigituludesse ja menetluskulu 81,60 eurot, kokku 581,60 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302). Kohustuslik on märkida viitenumber 99922900000914. Makse selgitusse märkida „1-22-4456, XX kriminaalmenetluse lõpetamine“.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

XX on Pärnu Maakohtu 26.09.2022 määrusega antud kohtu alla süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluse korras. Süüdistusakti järgi süüdistatakse XX selles, et tema, 22.04.2022 kella 19.25 ajal x x x x x x x võttis füüsilise jõuga x x YY jaki taskus olevad diktofoni ning mobiiltelefonid, mille tagajärjel põhjustas x ülajäsemete mitme piirkonna pindmised vigastused, selja alaosale ja vaagnale pindmised vigastused ning füüsilist valu. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes pani XX toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eelistungil on põhiistungi ajana poolte vahel kokku lepitud 13. detsember 2022. 12.10.2022 esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga KrMS § 202 alusel. Taotluse koostamise juures viibis kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas ning süüdistatav XX, kes allkirjastas nõusoleku kohustustega.

KOHTU SEISUKOHT

1-22-4456 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. KarS § 121 lg 2 p 2 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud, kuid süüdistuses etteheidetud tegu ei ole oma olemuselt raske, samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud. XX on varasemalt karistamata isik ning ta on võtnud endale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuse tasuda riigituludesse 500 eurot ning kriminaalmenetluse kulu 81,60 eurot. Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi ning on avaldanud prokurörile arvamust, et ta ei soovi XX suhtes kriminaalmenetluse jätkamist ja tema karistamist. Kannatanule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhimõtteid ning kannatanu on nõustunud, et süüdistatavale pandavate kohustustega. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidele tuginedes pidada XX süüd väikeseks. Lisaks on XX nõus hüvitama kriminaalasja menetlemisega kaasnenud kulud ning võtnud endale vabatahtliku kohustuse tasuda riigituludesse 500 eurot, mis kõigi eelduste kohaselt täidab käesoleva kriminaalasja olemust arvesse võttes juba piisavalt eripreventiivset ja karistuslikku mõju. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt kahtlustatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, kahtlustatav ei ole avalikuelutegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik avalikkuse silmis. Seega nõustub kohus prokuröriga, et XXle etteheidetud teole ei pea riik kahtlemata kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega reageerima, sest isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt käituda on võimalik ka läbi kohustuste panemise. Seeläbi ei ole otstarbekas

1-22-4456 edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui XX täidab tähtaegselt temale pandud kohustused. Seega on kohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 alusel tuleb kriminaalasja menetlus XX suhtes oportuniteediga lõpetada. XXle määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 6 kuud käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid, s.o pakendites nr 1-4 olevad DNAproovid kuuluvad hävitamisele pärast 6 kuu möödumist käesoleva määruse tegemisest arvates. CD-plaat diktofoni salvestistega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohus tühistab mh antud kriminaalasja menetlemiseks määratud kohtuistungi aja. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.