Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx xxx-xxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Andres Ilmjärvele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Andres Ilmjärv toime pannud kuriteona tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise KarS § 418 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata kehtivat relvaluba, omas eeluurimise käigus tuvastamata ajast oma elukohas xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxx-x korteris ebaseaduslikult vintpüssi Mosin M91/30 kaliiber 7,62x54R number 11461, mis kuulub tulirelvade hulka, kuid on laskekõlbmatu. Samuti hoidis oma elukohas 6 tk erinevat liiki laskekõlbulikku tulirelvapadrunit ja ühte laskekõlbmatut tulirelvapadrunit kaliibriga 7,62x54R, millel esines laskmisel tõrge ning oli seetõttu laskekõlbmatu. Lisaks omas Andres Ilmjärv eeluurimise käigus tuvastamata ajast oma elukohana kasutatavas majas xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxx-x ebaseaduslikult sileraudset püssi ZK kaliiber 16 number n44344, mis kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik. Andres Ilmjärv hoidis ebaseaduslikult eelnimetatud tulirelvi ja laskemoona oma valduses kuni see 08.12.2021.a tema elukohtades toimunud läbiotsimistel politseiametnike poolt ära võeti. Oma sellise tahtliku tegevusega rikkus Andres Ilmjärv Relvaseaduse § 32 sätteid, mille kohaselt on relva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba, Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt vaid füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ja Relvaseaduse § 45 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11.11.2021a otsusega nr 1-21-5989 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetav karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 478 tundi, määrates tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 418 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Andres Ilmjärve kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 155,76 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 420 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1556,76 eurot: sundraha 981 eurot, riigi õigusabi tasu 155,76 ja ekspertiisitasu 420 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend Vintpüss Mosin M91/30 nr 11461; sileraudne püss ZK nr n44344 musta värvi relvakotis; tõrkega padrun padrunitaskus; päästikuluku võti ja paukpadrun –

tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.