Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-5710 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Peeter Aamisepale on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna keda on 05.09.2016 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7445 karistatud teise inimese kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 1, uuesti viibides 11.04.2022 kella 21:56 ajal xxxxxxxxx xxxxx alevikus xxxxxx tn xxxx asuvas korteris lükkas oma elukaaslase MH voodi peale pikali ja lõi teda korduvalt kätega näo ja keha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: verise haava ninal, marrastusjäljed kaelal, hematoomi vasakul küünarnukil ja punetuse paremal keha poolel. Lk 2 / 3

1-22-5710 Seega pani Peeter Aamisepp oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Peeter Aamisepa süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2022 – 12.04.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel süüdistatav kohustub mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Eve Jundasele 129,60 eurot ja sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1110,60 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks menetluskulude katteks 92,55 eurot. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.