Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.C-d süüdistatakse selles, et tema, 15.07.2022 kella 23:39 ajal, juhtis x x x x x- xx mnt x km mootorsõidukit x x x reg nr x x alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes liitris välja hingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,90 +/- 0.09 mg/l, seega mitte väiksem kui 0,81 mg/l.

1-22-5664

U.C rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega pani U.C toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 22.09.2022 esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele saadeti süüdistusakt süüdistatavale 22.09.2022 e-posti aadressile x, ning kaitsjale tehti süüdistusakt 22.09.2022 kättetoimetatavaks avaliku etoimiku vahendusel (vastu võetud 26.09.2022). Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb U.C süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on U.C-le etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise karistuse kohaldamist. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 20 on andmed U.C maksustatava tulu kohta 2021. aastal, mis oli 0,6 eurot, mis tähendab, et KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust

1-22-5664 raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, mille siiruses kohtul pole põhjust kahelda. Karistuse liigi ja määra valikul mängib rolli ka asjaolu, et U.C-l tuvastatud joove ei ületanud olulises määras minimaalset kriminaalse joobe määra (tuvastatud joove 0,81 mg/l kohta väljahingatavas õhus, karistusõiguslik piir kriminaalsel joobel algab 0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus). Lisaks on U.C avaldanud, et tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg on olnud tema jaoks juba piisav karistus ning rahalist karistust on ta võimeline tasuma. Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, peab kohus prokuröri ettepanekut U.C karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 100 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid ja U.C enda suhtumist toimepandud teosse arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks U.C süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning tema karistamiseks rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2022, s.o 1 päev ehk 3 päevamäära, karistuse hulka, ning seeläbi jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 97 miinimumpäevamäära, s.o 970 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse resolutsioonis olevate rekvisiitide alusel 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. U.C-lt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 32,40 eurot, kokku 1013,40 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde pakendis nr 1 olev DVD-plaat politseiametniku vormikaamera salvestisega. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (eposti aadressil x, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.