lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-22-5133/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-22-5133/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
29.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
973
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2022, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-22-5133

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. septembri 2022. a määrus, millega tunnustati Andrus Variku suhtes välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Andrus

Varik

(ik

36903242722),

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. septembri 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Justiitsministeerium edastas 30. augustil 2022 Tartu Maakohtule taotluse, milles taotletakse Andrus Variku suhtes Madalmaade juriidiliste nõuete sissenõudmise keskbüroo (Adm. verwerking flitsgegevens CJIB) 14. augusti 2020. a otsuse nr EGS 235473291 tunnustamist ja täitmist, keda on karistatud rahalise karistusega kokku summas 240 eurot. Otsus jõustus 25. septembril 2020.
2.Tartu Maakohtu 5. septembri 2022. a määrusega tunnistati lubatavaks A. Variku suhtes tehtud Madalmaade juriidiliste nõuete sissenõudmise keskbüroo otsuse täitmine Eesti Vabariigis ja A. Varikul tuleb riigi tuludesse tasuda 240 eurot.
3.Lähtudes KrMS § 48911 lg 1 p-st 1, asus maakohus seisukohale, et Madalmaade 14. augusti 2020. a otsuse täitmine tuleb tunnistada lubatavaks. A. Varikut on karistatud selle eest, et ta eiras 1. augustil 2020 kell 22.54 Amsterdamis S100 Stadhouderskade Westeindes foori punast märgutuld. Oma tegevusega pani A. Varik toime Madalmaades süüteo, milleks on Liiklusregulatsiooni art. 2 rikkumine.
4.KrMS § 50870 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus mh liiklussüütegude eest. Seega ei eeldata KrMS § 50870 p 2 alusel mõlemapoolse karistatavuse nõuet liiklussüütegude korral, s.t otsuse tunnustamiseks ei ole vajalik, et nimetatud süütegu oleks karistatav ka Eestis. Kirjeldatud asjaoludel toime pandud süütegu on ka Eesti Vabariigis karistatav ja seda väärteokorras. A. Variku poolt toimepandud punase fooritule eiramine on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 järgi, s.o juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal.
5.Madalmaades on A. Varikule määratud rahatrahv summas 240 eurot. Madalmaade poolt määratud karistus on võrreldav Eestis samade rikkumiste eest ettenähtud karistustega. Kuna KrMS § 436 lõike 1 ega KrMS § 477 lõike 1 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist välistavaid asjaolusid ei ole ja võttes arvesse ka asjaolu, et A. Varik ei ole rahalist karistust täitnud, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1 ja KrMS §-st 50872 tuleb Madalmaade juriidiliste nõuete sissenõudmise keskbüroo
14.augusti 2020. a otsuse nr EGS 235473291 täitmine tunnistada lubatavaks. Kuivõrd Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud, tuleb A. Varikul kanda nimetatud rahatrahv Eesti riigi tuludesse.
6.Maakohtu määruse vaidlustas A. Varik, kes taotleb selle tühistamist. Selle rikkumise pani toime K.K. . Tal on selle kohta olemas kaamerafotod ja ta oli sel ajal tööl. Ta müüs selle auto K.K. ule järelmaksuga ja see oli sel hetkel veel tema nimel. Ta pöördus trahvidega seoses ka politseisse. Ta ei ole nõus teise inimese trahve maksma. Ta esitas Amsterdami ka vaide. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
8.Vastavalt KrMS § 48911 lg-le 1 saab Eesti kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetada menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalidest ega määruskaebusest, et A. Varik oleks temale Madalamaades tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks.
9.Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad KrMS §-d 50869–50874. KrMS § 50871 näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas suunab KrMS § 50872 lg 1 kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka KrMS §-s 4896 sätestatut. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud KrMS §-s 477 sätestatud tingimused. KrMS § 436 lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda ka kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. A. Varik leiab määruskaebuses, et tema ei ole seda liiklusrikkumist toime pannud. See väide ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist.
10.Madalmaadest esitatud tunnistusest nähtub, et kuigi A. Variku suhtes tehti otsus tagaselja, oli sellise otsuse tegemine Madalmaade õiguse kohaselt lubatud. Tunnistuse kohaselt teavitati A. Varikut õigusest otsus edasi kaevata, kuid ta ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul edasi. Kuna riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Alust neis andmetes kahtlemiseks ei saa anda pelgalt A. Variku väited, et tema seda tegu toime pannud ei ole

ning samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima A. Varikule Madalamaade poolt ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli A. Varikul selline võimalus ka olemas.

11.Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et A. Variku kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks A. Variku suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.
12.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. septembri 2022. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.