lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-8958/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-8958/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-8958/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.11.20191-19-8958/14Viru Maakohus Narva kohtumaja22.11.20211-19-8958/19Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.12.20211-19-8958/29Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.08.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 26. september 2022 1-19- 8958 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Aleksandr Paltšikov (39608192217) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 30. augusti 2022. a määrus Aleksandr Paltšikov ja vandeadvokaat Lembit Nirgi Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Paltšikov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14. novembri 2019 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 21. september 2019 ja lõpp 8. jaanuar 2024.
2.Viru Vangla esitas maakohtule materjalid A. Paltšikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. A. Paltšikov soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja.
3.Kohus tuvastas ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Materiaalsed alused A. Paltšikovi vangistusest tingimisi vabastamiseks täidetud ei ole. Sisuliste eelduste analüüsimisel arvestas kohus, et röövimise pani A. Paltšikov toime 11 päeva pärast tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Tal on neli kehtivat karistust, vangistuses viibib teistkordselt. Vaatamata distsiplinaarkaristuste puudumisele, elu- ja töökohale ning sotsiaalvõrgustikule, aga ka vangistuses tehtule (riigikeele õpe, eriala omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine) ei kaalu need üles süüdlase käitumist enne vanglat ja kuritegude asjaolusid. Kuriteo pani A. Paltšikov toime relvataolise esemega poemüüjaid ähvardades eesmärgiga alkoholi saada. Varem on ta korduvalt kuritegusid toime pannud. Tal on kanda veel üle 1 aasta ja 4 kuu vangistust. Puudub usk, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Selliseks prognoosiks annab

eelkõige alust isiku varasem elukäik ning sõltuvusprobleemid. Alkoholisõltuvuse tõttu võib tal esineda tagasilangus. Katseajal pärast ennetähtaegset vabastamist toime pandud kuritegu näitab, et A. Paltšikov ei suuda käituda seaduskuulekalt isegi kriminaalhoolduse all olles. A. Paltšikov ei oleks kriminaalhooldusele sobilik tema hoiakute ja veendumuste tõttu, mida ta ilmutab õiguskorra suhtes. Prokuratuur ja vangla ei toeta vabastamist samuti.

MÄÄRUSKAEBUSED

4.Määruskaebuse esitajad paluvad tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada A. Paltšikov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
5.Kaitsja L. Nirgi arvates on kohtumäärus põhjendamata ja vastuolus riigikohtu lahenditega. A. Paltšikov on oma käitumist parandanud, mistõttu tuleks ta vabastada. Puuduvad distsiplinaarkaristused, vanglas on läbitud „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevus, iseloomustuse kohaselt on A. Paltšikov motiveeritud säilitama kainet eluviisi, et vältida kuritegusid. „Õige Hetk“ läbimist ei ole kohus arvestanud, mis võis viia kaalutlusveani. Iseloomustuse kohaselt oskab A. Paltšikov analüüsida ja näha oma tegevuse ja tagajärje vahel seost. Ka avavanglas töötamist ei ole kohus ilmselt arvestanud. Täidetud on kodukülastamise eesmärgid. Kuni ema elab, võib kodu ja lähedastega vabanemisel arvestada. Iseloomustus on kriitiline töö ja majandusliku toimetuleku osas. Samas on A. Paltšikov omandanud vanglas keevitaja kutse ning töötab metallitsehhis. Vabanemisel on tal garanteeritud töökoht. Ohtlikkus puudub narkootikumide osas. Sotsiaalprogrammis ja jätkutegevuses on ta kinnitanud soovi muuta ebameeldivusi kaasa toonud alkoholi tarvitamise harjumust. Kohus jättis arvestamata A. Paltšikovi motivatsiooni kaine eluviisi säilitamiseks ning soovi taastada suhted lapsega. Tal pole suhtlusringkonnas edaspidi kriminaale.
6.Kuriteo risk ei tohiks realiseeruda, sest A. Paltšikov nõustub täitma kontrollnõudeid. Ta on teinud kõik, et uusi kuritegusid mitte sooritada – käitunud hästi ja võtnud osa sotsiaalprogrammidest. Alkoholi tarvitamist on võimalik katseajal kontrollida ja rikkumise korral paigutada ta vanglasse. Positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivsed üles. Karistatust ei saa A. Paltšikovile ette heita, sest vangistusaegse käitumisega on ta näidanud positiivsete järelduste tegemist jätkamaks elu seaduskuulekalt. Käitumiskontrolli on ta nõus läbima ning edasist seaduskuulekat käitumist saab suunata kriminaalhooldaja katseajal.
7.A. Paltšikov märgib, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on tema õiguspärane käitumine, milline tingimus on täidetud. Alkoholi tarvitamise ja sõltuvusega seoses on läbitud sotsiaalprogrammid, mis aitavad elus hakkama saada. Alkoholi tarvitamine ei ole praegusel ajal aktuaalne. Kriminaalhooldusele allutamine ja toetus ning lisakohustuste panemine aitaks A. Paltšikovil tulevikus eesmärke saavutada. A. Paltšikovile tuleks seada tarvitamise keeld, millest kinnipidamist on kriminaalhooldajal õigus igal ajahetkel kontrollida. A. Paltšikov on nõus alluma ka elektroonilisele valvele ning märgib, et tema ennetähtaegse vabastamisega ei loeta karistust kantuks, vaid ta kannab seda edasi kodus.
8.A. Paltšikovi arvates näitab usaldust seegi, et ta viibib avavanglas, kus käib tööl, Töötukassas, kirikus, poes, kodukülastustel jne, s.o sisuliselt ta üksnes ööbib vanglas. Ka see näitab A. Paltšikovi paranemise teel olemist. Toetav perekond, töökoht, omandatud eriala keevitajana, suhteliselt hea riigikeele oskus ning sotsiaalprogrammides osalemine ja nendes osalemise jätkamine on positiivsed asjaolud, mis kaaluvad negatiivse üles. Pika vangistuse jooksul on A. Paltšikov oma tegude üle järele mõelnud ja suhtub ellu hoopis teisiti. Ta taunib oma varasemat käitumist. Edaspidi soovib ta rohkem aega pühendada emale ja oma lapsele, keda ta väga armastab. A. Paltšikov usub Jumalat ning käib kirikus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Määruskaebustes on korratud neid positiivseid argumente, mis kahtlemata räägivad A. Paltšikovi ennetähtaegse vabastamise kasuks: nendeks on distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoht, sotsiaalvõrgustiku olemasolu, aga ka vangistuses tehtud pingutused (eriala omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine). Ringkonnakohus ei saa kuidagi soostuda kaitsjaga selles, et ilmselt pole kohus arvestanud „Õige Hetk“ läbimist ja avavanglas töötamist, ehkki määruses on üldiselt osutatud sotsiaalprogrammide läbimisele ja töötamisele, ei ole konkreetse töökoha ja sotsiaalprogrammide nimetamata jätmisega tehtud kaalutlusviga, mis võiks viia lahendi tühistamiseni.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuste esitajatega selles, nagu oleks edaspidise õiguskuuleka käitumise heaks näitajaks süüdlase käitumine vanglas ning nõusolek täita kontrollnõudeid. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 23. augusti 2019. a määrusest, millega A. Paltšikov eelmisel korral ennetähtaegselt vabastati, et ka varem käitus ta karistuse kandmise ajal laitmatult, tegeles enese arenguga (õppis A1 tasemel riigikeelt, vestles narkootikumide tarvitamise teemal), oli motiveeritud muutuma ja ka vabanemisjärgsed tingimused olid head. Kui üldiselt leitakse, et esimene vangistus peaks andma isikule edasiseks õppetunni, siis A. Paltšikovi puhul see nii ei olnud - uue kuriteo sooritas ta juba 11 päeva pärast vabastamist, ajendatuna soovist alkoholi saada. Samas oli A. Paltšikovil ennetähtaegse vabastamise määrusega alkoholi tarvitamine sootuks keelatud.
11.Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et karistatust ei saa A. Paltšikovile ette heita. Isiku varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud peavad aitama kohtul kaalutlusotsust vastu võtta. Praegusel juhul ongi kohus märkinud, et A. Paltšikovi on juba 4 korral kriminaalkorras karistatud. Viimati sai ta vabaduses viibida vaid lühiajaliselt, sest pärast tingimisi ennetähtaegset vabastamist pani ta toime kaks uut röövimist – 18. ja 21. septembril 2019, kasutades müüjates nende elule ja tervisele reaalse ohtu loomise eesmärgil relvataolist eset. Enne seda oli A. Paltšikovi karistatud Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi, mis omakorda liideti KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 otsusega ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Seega näitab A. Paltšikovi varasem elukäik, et temast lähtub oht toime panna varavastaseid kuritegusid. Juba süüditunnistamine süstemaatilistes vargustes viitab suurele retsidiivsusohule. Küll aga nähtub viimase kuriteo asjaoludest, et süüdimõistetu käitumine on muutunud ka vägivaldsemaks.
12.Kuritegude ohtu näeb ringkonnakohus selleski, et iseloomustuse kohaselt ei planeeri A. Paltšikov kuritegusid ette, vaid käitub impulsiivselt, tema käitumismuster sarnaneb varasemaga ning lisaks sõltuvusprobleemidele soodustab uute kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemilahendusoskus. Ringkonnakohtu arvates ei ole kadunud oht, et need ohutegurid realiseeruvad vabanedes – on ju 26-aastase A. Paltšikovi sõltuvuse juured üsna sügavad – tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ja enne vangistust oli alkoholi tarvitamine väga sage. Alkoholijoobes on ta juhtinud mootorsõidukit ning toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid, ent iseloomustuse kohaselt tunnistanud sedagi, et võib muutuda joobeseisundis agressiivseks. A. Paltšikov ise alkoholiprobleemi aktuaalseks ei pea ning peab läbitud sotsiaalprogramme, kriminaalhooldusele allutamist ning alkoholi tarvitamise keelu panemist nendeks mõjuriteks, mis aitavad tal tulevikus eesmärke saavutada. Kohtukolleegium siiski nii optimistlik pole – alkoholi tarvitamise keeldu rikkus A. Paltšikov vaatamata kriminaalhooldusele allutamisele eelmisel korral üsna pea, sotsiaalprogrammides omandatut peab ka ellu rakendama (üksnes teadmiste omandamisest jääb väheseks) ning tõsi on seegi, et sõltuvused ei kao iseenesest, vaid nendega tegelemine on väljakutse.
13.Kuivõrd A. Paltšikovi uute kuritegude soodusteguriks peetakse ka majandusliku kasu saamise eesmärki, ei saa mööda vaadata sellest, et iseloomustuse kohaselt ulatuvad isiku võlanõuded üle 17 000 euro. Kahtlemata viitavad kuritegude asjaolud ja isiku varasem elukäik A. Paltšikovi puudulikule probleemilahendusoskusele.
14.Tõsi on see, et A. Paltšikovi positiivseid muutusi vangistuses on märgatud ning ta on üle viidud avavanglasse. Kohtukolleegium peab tunnustusväärseks, et A. Paltšikov on oma tegude üle järele mõelnud, tahab elada seaduskuulekalt, taunib varasemat käitumist ning soovib oma elus saavutada rohkemat (olla eeskujuks lapsele, tõestada end). See näitab, et karistuse individuaalne õigustus on saavutatud. Arvestades isiku varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei saa kohtukolleegium olla veendunud, et A. Paltšikovi edasine käitumine ei kujutaks ohtu teiste isikute elule ja varale. Seetõttu jäävad määruskaebused edutuks ning maakohtu määrus jääb juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p- 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.