Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2022, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-5736 (22259000567)
Kohtunik
Kristel Nirgi
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Iris Asuküla
Kriminaalasi
Marek Lass süüdistuses KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
MAREK LASS, isikukood 37406260298, xxxx kodanik, elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht U OÜ; kuus kehtivat kriminaalkaristust, viimati 07.11.2018. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-18-8688 KarS § 4231 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 6 kuud 5 päeva; kahtlustatavana kinni peetud alates 24.09.2022; kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel määratud korras
Juhindudes KrMS § 239–249, 2561–2565 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada MAREK LASS süüdi KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades mõista KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.09.2022–26.09.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka, Marek Lassil kuulub ärakandmisele 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Marek Lass ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Määrata Marek Lass katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg. punktides 1-6-s sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Marek Lassi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Lassi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Marek Lassile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.09.2022. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kahtlustatavana kinni peetud Marek Lass vabastada istungisaalis.
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Marek Lassilt menetluskuluna 1⁄2 sundrahast summas 490,50 (nelisada üheksakümmend eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marek Lassilt menetluskuluna kaitsjatasu 92,40 (üheksakümmend kaks eurot ja nelikümmend senti) eurot v.-adv. Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Marek Lassil tasuda menetluskulud kokku summas 582,90 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 43,90 eurot kuus ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt vähemalt 49,00 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585 viitenumbriga 99922700032182 ning selgitusega: „Marek Lass, 1-22-5736, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Marek Lassi (Lass) süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud 07.11.2018. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-18-8688 KarS § 4231 järgi, 26.05.2022. a Harju Maakohtu otsusega nr 4-22-1503 LS § 201 lg 2 järgi ja 29.08.2022. a PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega nr 2590,22,002939 LS § 201 lg 2 järgi, juhtis 24.09.2022. a kella 18:20 paiku xxxx tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles joobeseisundis. Marek Lassi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,96 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Marek Lass liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Marek Lass liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani Marek Lass toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Marek Lassile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.09.2022–26.09.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada Marek Lass kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Marek Lassi katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Lassi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Süüdistatav Marek Lass on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Marek Lass on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Marek Lass tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Marek Lassi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha summas 490,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 92,40 eurot vandeadvokaat Anu Pärteli poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe kohaselt võimaldada menetluskulud kokku summas 582,90 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 43,90 eurot kuus ja edaspidi igakuiselt vähemalt 49,00 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.