Liiklussüüteod

-2-

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Marek Jair süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.03.2022a. kella 13:52 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 286T kohaselt tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 2,18+-0,06mg/g, k=2. lõplik tulemus 2,12 mg/g). Sellise tegevusega rikkus M.Jair liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Marek Jair toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti süüdistatakse Marek Jair selles, et tema juhtis tahtlikult 17.01.2022 kella 18:29 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Maleva tn 1 (Maleva ühistranspordipeatus) juures mootorsõidukit xxxx reg.nrga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 132T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: kokaiini metaboliidid, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH), GHB-d 595 μg/ml). Eeltoodud tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-st 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis) ja korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 (joobeseisund on alkoholi, narkootiliste või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning § 36 lg 4 p-des 1 ja 2 (joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove) sätestatud nõudeid.

Seega pani Marek Jair toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub

-3-

Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtult Marek Jair ́i süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid taotles prokurör määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Marek Jair ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks taotles prokurör KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Marek Jair käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Jair käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.’ Kohtuistungil jäi süüdistatav Marek Jair sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning menetlusosalised jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Marek Jairile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Menetluskulud kogusummas 1032.50 eurot on kokkuleppe kohaselt Marek Jairil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Marek Jair süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.