Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

PROKURÖRI TAOLTUS

1-22-4771 Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks S T’i suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. S T’i süüdistatakse selles, et tema, võttis ajavahemikus 2018 juuli kuni 2019 aprill, täpsemalt tuvastamata ajal, xxx ja yyy asuvast laost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid H U’le, Nap Konsult OÜ-le ja Kadriorg kohvikrestoran OÜ-le kuuluvaid esemeid. Kuriteoga tekitas S T Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le varalise kahju kokku 1000 suuruses summas ja Nap Konsult OÜ-le kahju kokku 250 euro suuruses summas, tsiviilhagi pole esitatud. Kuriteoga tekitas S T kannatanu H U’le varalist kahju 9002 eurot, millest on hüvitatud varastatud asjade tagastamisega 4190 eurot. H U on esitanud tsiviilhagi S T’i vastu võlaõigusseaduse § 1043 alusel 4812 euro suuruses summas. Peale kriminaalasja kohtusse saatmist esitas H U 12.09.2022 prokuratuurile avalduse, milles loobus esitatud tsiviilhagist S T vastu. S T süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust kolme aastani. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks ka pikk aeg - üle kolme aasta ja S T ei ole rohkem süütegusid toime pannud. S T on varem karistamata isik, pensionär, kes enam ei tööta ja uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Tuleb võtta ka arvesse seda, et S T on tagastanud kannatanutele enamus tema poolt ära võetud asju, mistõttu esineb karistust kergendava asjaolud kuriteoga tekitatud kahju osaline hüvitamine. Oluline on ka see, et käesolevaks ajaks on kannatanu H U loobunud tsiviilhagist S T vastu ning ka teistel kannatanutel S T’i suhtes varalised nõudmised puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. S T’ile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

1-22-4771 kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. S T süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 199 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tuleb võtta ka arvesse seda, et S T on tagastanud kannatanutele enamus tema poolt ära võetud asju, mistõttu esineb karistust kergendava asjaolud kuriteoga tekitatud kahju osaline hüvitamine. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks ka pikk aeg - üle kolme aasta ja S T ei ole rohkem süütegusid toime pannud. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. S T on kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandava kohustusega, sama on ka kaitsja kinnitanud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud S T’ile kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustuse – maksta kindel summa riigituludesse, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks S T suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse kannatanu H U tsiviilhagi S T’i vastu nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 4812 eurot. Kohus võttis 08.09.2022.a määrusega tsiviilhagi menetlusse. Peale kriminaalasja kohtusse saatmist esitas H U 12.09.2022 prokuratuurile avalduse, milles loobus esitatud tsiviilhagist S T’i vastu. Kohus jätab tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 2, 4 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab kannatanule, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. (KrMS § 2962 lg 3). Asitõendid puuduvad. Menetluskulusid ei ole.

1-22-4771 Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse S T’i suhtes süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi ja määrab S T’ile prokuröri taotluses märgitud kohustuse - maksta riigituludesse 500 eurot 6 kuu jooksul. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.