Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

Sergei Fadejev selgitas kohtuistungil, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise istungil soovis ta minna küll rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kuid käesolevaks hetkeks on ta kõik programmid läbinud ja ei näe enam mõtet keskusesse minekuks. Samuti ei ole tal võimalik elama asuda enda endisesse elukohta, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuna tegemist oli tema endise elukaaslase üürikorteriga, kellega kinnipeetav enam ei suhtle. Sergei Fadejev ütles, et ta kavatseb vanglast vabanedes Eestist lahkuda ja sõita Skandinaaviasse, seal on tal töö juba olemas. Skandinaavias hakkab ta tegelema tuletõrje süsteemide paigaldusega, millega ta on juba ka varem tegelenud. Süüdimõistetu selgitas, et ta plaanib kuu aja jooksul Eestist ära sõita, kohe kui on lahendanud elukoha probleemi Soomes. Vanglast vabanedes läheb ta algul hostelisse. Tal on kogunenud vabanemisfondi raha, millest piisab esimeseks kuuks elamiseks ja toiduks. Prokurör leidis, et alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud, kes on korduvalt viibinud vangistuses ning tema puhul on suur retsidiivsuse oht, tegemist on sõltlasega. Samas avaldas Sergei Fadejev istungil, et tal puudub Eestis elukohta ja ta plaanib pärast vabanemist Eestist lahkuda, mistõttu ei ole praegusel hetkel võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Sergei Fadejev kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Sergei Fadejev on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta viiendat vanglakaristust. Varasemalt on isikut karistatud viiel korral vägivallakuritegude eest, arvutikelmuse ning varguste eest. Hetkel kannab karistust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Kuritegusid on isik toime pannud tingituna narkosõltuvusest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peamiseks soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud narkootikumide tarvitamine, omakasu, impulsiivsus, mõtlematu käitumine ja grupi mõju. Karistuse kandmise ajal on isik läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vestluseid. Programmide algul oli isik pigem tagasihoidlik, kuid nende käigus avanes ja tegi ülesandeid aktiivselt kaasa. Siiski töövihikuid täitis osaliselt ja motivatsioon muutusteks oli puudulik.

2 (3)

Kehtivad distsiplinaarkaristused isikul puuduvad. Vanglas viibides osales kinnipeetav ka majandustöödel ning vangla esitatud iseloomustuse kohaselt oli isik motiveeritud töötama. Arvestades Sergei Fadejevi varasemat elukäiku ja uute kuritegude toimepanemise riski, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes põhjendatud. Kuivõrd varasemad karistused ei ole tema käitumist püsivalt mõjutanud, ei ole kohus veendunud, et isik on võimeline iseseisvalt enda varasemat eluviisi muutma. Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik tema vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Enne vangistust elas Sergei Fadejev küll koos oma elukaaslasega naise poolt renditud korteris, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnas, kuid käesoleval ajal nad enam omavahel ei suhte. Samuti ei pea kinnipeetav vajalikuks asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxx, kuna on kõik programmid läbinud ja ei näe keskusesse minekul mõtet. Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul ka kehtiv sissekirjutus. Kohtuistungil avaldas isik, et soovib vanglast vabanedes asuda elama ja tööle Soome, kus tal on töökoht juba olemas. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Fadejevile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.