Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. august 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-22-272
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu Nikolai Grondzovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Prokurör
Abiprokurör Triin Tumala (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult)
Süüdimõistetu
Nikolai Grondzovski isikukood 38702076516; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg 3. august 2022
Jätta Nikolai Grondzovski Harju Maakohtu 17.01.2022 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 17.01.2022 otsusega mõisteti Nikolai Grondzovski süüdi KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Nikolai Grondzovskile mõistetud põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti Nikolai Grondzovskile 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 järgi suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud ja 21 päeva, ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 kuud ja 21 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Nikolai Grondzovski karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 15.01.2022 ja lõpp 6.10.2022.
7.06.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Nikolai Grondzovski isikliku toimiku, otsustamaks Nikolai Grondzovski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab Nikolai Grondzovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Nikolai Grondzovski ei soovi enda tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna ta vabaneb peatselt niigi ega soovi käitumiskontrollile alluda. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles nõustub Nikolai Grondzovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohtu põhjendused Nikolai Grondzovski kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Nikolai Grondzovski on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-1811, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Nikolai Grondzovski tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab Nikolai Grondzovski ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla ja prokuröri seisukohad ei ole kohtule siduvad.
2(4)
Vangla iseloomustuse kohaselt Nikolai Grondzovskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad õde ja tütar, kellega suhted on head. Ennetähtaegse vabanemise korral on Nikolai Grondzovskil võimalik elama asuda sõbrale kuuluvasse korterisse aadressil xxxxx-xxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx-xx. Vangla andmetel on täimata rahalised nõuded (seisuga 20.05.2022) 9874,28 eurot. Vabanemisel Nikolai Grondzovskil töökoht puudub. Õiguskuulekas käitumine vanglas, lähedaste ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Samuti peab kohus positiivseks süüdimõistetu poolt varasemalt oma alkoholiprobleemiga tegelemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu 2019 juulis läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames "Esmase hindamise" teenuse, kus määrati talle alkoholi himu pärssiv tabletiravi. Perioodil 27.01.2021-25.02.2021 läbis süüdimõistetu vestlused alkoholi tarvitamise teemal ja eelmise vangistuse jooksul sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Puuduvad andmed, et N. Grondzovski oleks alkoholi tarvitanud peale tingimisi vanglast vabanemist 29.06.2021. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Nikolai Grondzovskit positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 3.08.2022 teatisest ja Nikolai Grondzovski isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et Nikolai Grondzovskil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega tunnistati Nikolai Grondzovski süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud 27 päeva, millest KarS § 74 sätete alusel kuulus kohe ära kandmisele 5 päeva vangistust ning 6 kuud 22 päeva mõisteti tingimisi 2 aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-6916 tunnistati Nikolai Grondzovski süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4200 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 22 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Nikolai Grondzovskilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 10.06.2021 kohtumäärusega vabastati Nikolai Grondzovski temale Tartu Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-6916 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.01.2022. Süüdimõistetu pani katseajal jälle toime uue kuriteo. Käesolevas asjas on N.Grondzovski süüdi tunnistatud selles, et ta juhtis tahtlikult 3 päeva enne katseaja lõppu, s.o 15.01.2022 mootorsõidukit omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Eelnev osutab asjaolule, et vangistus ja kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärke - ei mõjutanud Nikolai Grondzovskit süütegude toimepanemisest hoiduma. Kuigi Nikolai Grondzovski vangistust kandes tunnetas vabaduse kaotusega kaasnevaid mõjusid, ei ole hoidnud uue süüteo toimepanemisest teda eemale peale vangistuse kandmist ka hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Seetõttu kohus leiab, et seni vanglas viibitud aeg ei ole süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-10306, p 15). Jätkuvalt suur uute (liiklus)kuritegude toimepanemise oht välistab Nikolai Grondzovski tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Ka asjaolu valguses, et 3(4)
süüdimõistetul endal puudub motivatsioon vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, on kaheldav määratava katseaja edukus. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Nikolai Grondzovski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Nikolai Grondzovski puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Nikolai Grondzovski positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.