Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest.

1-22-4177 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 256-1 ja 256-5 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Peeter Kohk süüdi KarS § 329 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 13.08.2021 kohtuotsusega nr 1-21-5565 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 18 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Peeter Kohki kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 07.07.2022. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Peeter Kohki suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja vahistada Peeter Kohk kohtuotsuse kuulutamisel. Mõista Peeter Kohkilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 490 (nelisada üheksakümmend) eurot 50 senti; - kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 40 senti. Menetluskulud kokku summas 636,90 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), arveldusarvele nr EE502200221014193355

(SWEDBANK),

arveldusarvele nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700024255 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Peeter Kohk, kriminaalasja number - 1-22-4177, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Peeter Kohki süüdistatakse selles, et tema olles 13.08.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega nr 1-21-5565 karistatud § 424 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud 10 päevase vangistusega ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse kehtimise ajal 07.07.2022 kella 16.05 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega hoidis teadlikult kõrvale kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Seega Peeter Kohk, hoidudes teadlikult kõrvale kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest, pani toime tahtliku KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-22-4177 Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 08.07.2022 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Peeter Kohkile karistuseks KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 13.08.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 18 päeva vangistust võrra ja mõista Peeter Kohki liitkaristuseseks 10 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks 07. juuli 2022. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista P. Kohkilt Eesti Vabariigi kasuks välja 490,50 eurot sundraha ning kaitsjatasu summas 146,40 eurot. Menetluskulud summas 636,90 eurot tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuistungil süüdistatav Peeter Kohk avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P. Kohk süüdi KarS § 329 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.