Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ajavahemike

järel

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 14. juunist 2022. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus Toomas Karjust süüdistatakse selles, et tema olles KarS § 121 lg 2 p 3 tähendatud isik, s.o isik, keda karistati 07.10.2019 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-19-6958 KarS § 121 lg 1 järgi, kannatanu kehalise väärkohtlemise eest, 15.aprillil 2022 ajavahemikul kell 00.00 kuni 01.00 xxx kuuluva pubi ees, lõi ühel korral J. P. rusikaga näkku. Oma teoga põhjustas kannatanule füüsilist valu ning järgneva rüseluse käigus põhjustas kannatanule tervisekahjustuse (vasakukäe III ja IV nuki piirkonnas marrastused ja valu vasaku käe I metakarpaali proksimaalses osas).

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani Toomas Karjus toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ... selles, et tema helistas J. P., kes asus oma elukohas xxx kahel korral, s.o 16.04.2022 kella 11.19 ajal helistas J. P.le ja ütles, et peksab kannatanu jalaluud katki ja hakkab igapäev kannatanu jalaluid puru peksma ning 16.04.2022 kell 14.37 ja ütles J. P.le, et peksab viimase lapsed läbi, naise ja kannatanu enda. Oma käitumisega põhjustas hirmutunnet . P.ule ja M. A.ile, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd 15.04.2022.a kasutas Toomas Karjus J. P.u suhtes füüsilist vägivalda, mida nägi M. A. ning kannatanud olid teadlikud Toomas Karjuse vägivaldsest käitumisest. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Toomas Karjus toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Toomas Karjuse, tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Toomas Karjusele mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ning KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Toomas Karjusele liitkaristuseks 7 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 23.11.2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8572 Toomas Karjusele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 10 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetav vangistus 10 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (10 kuud ja 28 päeva = 328 päeva) s.o üldkasuliku tööga 328 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 1 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: Toomas Karjus peab: − elama kohtu määratud alalises elukohas; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Toomas Karjus on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Välja mõista Toomas Karjuselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 180,84 eurot. Määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Toomas Karjus § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 981 eurot ning kaitsjatasu summas 180,84 eurot, kokku 1161,84 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.