Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-19-8557
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Tõlk
Tiina Mõtsar Süüdimõistetu Sergei Nassõrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Asi Prokurör Süüdimõistetu Kohtuistungi toimumise aeg
Abiprokurör Lily Sandel (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult) Sergei Nassõrov (isikukood 35907302228; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) 2. juuni 2022
Jätta Sergei Nassõrov Viru Maakohtu 13.12.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu 13.12.2019 otsusega tunnistati Sergei Nassõrov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud ja 4 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti Sergei Nassõrovile 6 aastat ja 4 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Sergei Nassõrov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 4.05.2019 ja lõpp 8.05.2025.
4.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Sergei Nassõrovi isikliku toimiku, otsustamaks Sergei Nassõrovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Sergei Nassõrovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Sergei Nassõrov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Sergei Nassõrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisega. Kohtu põhjendused Sergei Nassõrov kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Nassõrov esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Nassõrov on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel Sergei Nassõrovil vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused Sergei Nassõrov vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.
2(5)
Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ja süüdimõistetu motivatsioonikirjaga, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Sergei Nassõrov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab Sergei Nassõrovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Sergei Nassõrovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas on ta osalenud majandustöödel perioodil 20.10.2020-20.01.2021 ja 07.08.202131.12.2021 ja töötab alates 01.01.2022. S.Nassõrov on omandanud riigikeele kuni tasemeni B1. Ta on osalenud sõltuvusteemalised loengutel 22.10.2020- 02.02.2021 ja ajavahemikul 09.03 – 30.03.2021 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub xxxxxxxxxxxxxxxx, kellega koos on toime pandud narkokuritegu. K-raha andmetel 12.04.2022 seisuga isikul nõuded on tasutud. TÄITIS-e andmetel on kokku 2108,15 eurot tasumata menetluskulusid. Vabanemisfondis on 687,50 eurot. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat materiaalselt toetanud tuttavad, sh kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemisel on olemas tähtajalise lepingu alusel töökoht xxxxxx xxxx xx-s. Elektroonilise valve kohaldamine töötamisel takistuseks ei ole. Lisaks tütar on valmis toetama materiaalselt. Õiguskuulekas käitumine vanglas, tööhõives, sotsiaalprogrammides ja loengutel osalemine ning riigikeele õppimine iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Sergei Nassõrovit positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 2.06.2022 teatise kohaselt ( tl 20-21) on Sergei Nassõrovil 8 kehtivat aastatel 2001-2019 mõistetud kriminaalkaristust erinevate süütegude (mh joobes juhtimine, tapmiskatse, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, korduvalt narkootiliste ainete suures koguses käitlemine, kinnipidamiskohas narkootilise aine tarvitamine) eest. Seega on süüdimõistetu juba ligi kahekümne aasta jooksul olnud kuritegelikult väga aktiivne. Sergei Nassõrovile on varem antud võimalusi oma elu vabaduses jätkata. 27.02.2009 Harju Maakohtu otsusega asjas 1-08-12293 mõistetud liitkaristuse 5 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust kandmiselt vabastati Sergei Nassõrov tingimisi enne tähtaega 03.06.2014 katseajaga 1 aasta, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 23.03.2015 otsusega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2019 otsusega karistati teda KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud ja 28 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 238 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta ja 3 kuud ja allutati ta käitumiskontrollile. Sergei Nassõrov pani käitumiskontrollile allutatuna toime rahvatervisevastase kuriteo, käideldes ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet (kanepist valmistatud marihuaanat), mille eest teda karistati Viru Maakohtu 13.12.2019 otsusega. Seega on süüdimõistetule korduvalt juba antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis, kuid Sergei Nassõrov on käitumiskontrollile allutatuna toime pannud uued kuriteod. See muudab kaheldavaks ka uue määratava katseaja edukuse. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil ja nähtub ka karistusregistri teatisest, ei viibi Sergei Nassõrov vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema mitmenda ( vangla andmetel kuuenda, süüdimõistetu enda kinnitusel viienda reaalse vangistusega). Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud
3(5)
vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Sergei Nassõrovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest ning narkootikumide hankimine ja müük oli tema igapäevategevus. Vangla kinnitusel süüdimõistetu sõltuvust ei tunnista ja leiab, et kanep ei ole narkootikum. Et ta tarbis vabaduses marihuaanat ja on sõltlane, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Samas kinnitas süüdimõistetu, et kuni 2019 aastani ta tõesti sõltuvust ei tunnistanud, kuid teeb seda nüüd. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu vähemalt käesolevaks ajaks on teadvustanud endal narkosõltuvuse olemasolu. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda kahtlemata positiivselt. Et Sergei Nassõrov end narkootilistest ainetest vabaduses eemale suudab hoida, selles kohtu arvates siiski kuigivõrd kindel ei saa olla. Seda asjaolu valguses, et Sergei Nassõrov pole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda. Sergei Nassõrov on küll vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja loengute tsükli, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Sergei Nassõrov võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. S.Nassõrovi tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikud, mis on samuti suur oht kuritegeliku eluviisi jätkamiseks. Sergei Nassõrov on ka varasemate vangistuste ajal läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sellele vaatamata jätkas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Süüdimõistetu käitumine katseajal (lisaks narkootiliste ainete käitlemisele ka ise narkootiliste ainete tarvitamine) osutab asjaolule, et tagasilangus ei ole Sergei Nassõrovi puhul välistatud. Kalduvus tarvitada kanepit suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus pole veendunud, et arvestades Sergei Nassõrovi varasemat kuritegelikku aktiivsust ja kalduvust tarvitada ning käidelda narkootilisi aineid, on süüdimõistetu seni ära kantud vangistus piisav selleks, et olla veendunud süüdimõistetu edasises ohutuses ühiskonnale. Lisaks on Sergei Nassõrovil läbimata täitmiskavas ettenähtud struktureeritud vestlused viha ja emotsioonide juhtimise ja valitsemise teemal ning tagasilanguse ennetamise tugigrupp. Kohus leiab, et Sergei Nassõrovi puhul on väga oluline kõigi täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine, et süüdimõistetu teadvustaks paremini narkootiliste ainete mõju ning õpiks kontrollima oma emotsioone. Süüdimõistetut on karistatud nii narkootiliste ainete käitlemise kui vägivallakuritegude eest. Seega on mõlemad täitmiskavas ettenähtud tegevused vajalikud süüdimõistetu isikust tulenevate ohtude maandamiseks. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks praegu veel piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Sergei Nassõrovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Sergei Nassõrovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise
4(5)
aja jooksul saaks Sergei Nassõrov positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja kohtul kaaluda veel edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.