Liiklussüüteod

1-22-3020 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21, 8 alusel on Meelis Raudsepp kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Meelis Raudsepalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

elukoha

järgsele

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Lk 2 / 4

1-22-3020 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Meelis Raudseppa süüdistatakse selles, et tema 30.04.2021. a kella 04.26 ajal juhtis xxxx maakonnas xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx juures mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxxxxxx, olles narkootilise, psühhotroopsest või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis ning põhjustas liiklusõnnetuse sõites vasakule teelt välja vastu tänavavalgustuse poste. EKEI uuringu akt nr 21X-LÕJ0366 ekspertiisi tulemus on narkootiline või psühhotroopne aine Meelis Raudsepp uriiniproovis- MDMA (metüleendioksümetamfetamiin). Isiku kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused- silmade „ujumine“, unisus, pupillid kergelt laienenud, aeg-ajalt mälumisliigutused, süstejäljed paremal käsivarrel, väga aeglane reaktsioonikiirus, kõne aeglane ja arusaamatu, nutt, ärritumine. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus ta LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani Meelis Raudsepp toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles varem 30.04.2021.a juhtinud mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis taas 01.07.2021.a kella 07.35 ajal xxxxxxx xxxxxxx xxxxx linnas xxxxxxxx xxxxxxx juures mootorsõidukit Crysler PT Cruiser registreerimismärgiga xxxx, olles narkootilise, psühhotroopsest või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Isiku kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused- süstlajäljed paremal käsivarrel, silma pupillid väikesed, kõne aeglane, rahutus, värisemine. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 981T fikseeritud uriinist leitud ainetest (amfetamiin, kodeiin, bupropioon). Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus ta LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega korduvalt pani Meelis Raudsepp toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Meelis Raudsepp süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o. 450 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Meelis Raudsepp kohustatud kriminaalhooldaja Lk 3 / 4

1-22-3020 järelevalve all järgima KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-des 21, 8 sätestatud kohustusi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osalema sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena taotles prokurör võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Meelis Raudseppalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid Kriminaalasja juures asub 3 DVD plaati, millel on politsei vormikaamera ja politseisõiduki pardakaamera salvestised. Kohus jätab nimetatud andmekandjad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 981 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu 174 €, kokku 1155 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Meelis Raudsepal tasuda menetluskulud 1155 € ositi 12 kuu jooksul alates 15.07.2022. a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 96,25 € iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.