1-21-2316/11 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Priit Järviku kohta. Ettekandest nähtuvalt on Priit Järvik kahel korral katkestanud Liiklusohutusprogrammi, mistõttu ta ei ole täitnud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Esmakohtumine Priit Järvikuga toimus 08.07.2021, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 11 registreerimist, 3 korral on isik registreerimiskohustuse täitmata jätnud, põhjustest eelnevalt ei teavitanud. 19.08.2021 kinnitati P. Järviku juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Isik planeeriti Liiklusohutusprogrammi, mille käigus pööratakse tähelepanu süüdlase teadmiste parandamisele ja tema väärtushoiakute mõjutamisele, et vähendada korduvkuritegusid. Esimest korda pidi P. Järvik Liiklusohutusprogrammis osalema 25.10.2021–12.12.2021. Priit Järvik ei ilmunud esimestesse individuaaltundidesse, telefonikõnedele ei vastanud. Programmi läbiviija katkestas isiku osalemise programmis ning P. Järvik planeeriti järgmisse programmi. 25.11.2021–11.02.2022 oli Priit Järvik kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu, isik ei reageerinud kahele väljasaadetud kutsele. 11.02.2022 teostasid ametnikud kodukülastuse isiku elukohta xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx. P. Järvik oli kodus ning tunnistas, et oli vahepealsel ajal rohkelt alkoholi tarvitanud, selle tõttu töölt lahkunud ja tema elu veeres allamäge. Isik lubas ennast kokku võtta, edaspidi registreerimistel käia ning oma kohustusi täita. 25.04.2022–08.06.2022 toimuva Liiklusohutusprogrammi 03.05.2022 individuaaltundi P. Järvik ei ilmunud ning telefoni teel kättesaadav ei olnud. Ametnik helistas P. Järviku õele (T.A), kes väitis, et hooldusalune oli terve eelneva nädala pühendanud alkoholi tarvitamisele. Ametnikule on P. Järvik väitnud, et käib regulaarselt Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuses vastuvõtul ning võtab talle väljastatud alkoholivastaseid ravimeid. P. Järviku õde T.A on seisukohal, et see on vale ning tema vend osava sõltlasena püüab seda varjata. 04.05.2022 helistas P. Järvik ise ametnikule ning individuaaltunnid viidi kokkulepitud ajal läbi. 09.05.2022 ning 16.05.2022 toimusid grupitunnid, kuid P. Järvik sinna ei ilmunud. Grupitundides osalemine on olulise tähtsusega, millest puudumine ei võimalda edasisi individuaaltunde läbi viia ning programm katkestati. 27.05.2022 põhjendas isik grupitundidest puudumist koera ära jooksmisega ning bussist mahajäämisega. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. P. Järvikule määratud katseaeg lõpeb 10.06.2022, kuid tal on täitmata talle kohtu poolt määratud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, mis on tema sooritatud kuriteo peamine põhjusrisk. Lähtuvalt eeltoodust on ametnik teinud ettepaneku pikendada P. Järvikule määratud katseaega 6 kuu võrra ning määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Pikema katseaja korral saab isik läbida sotsiaalprogrammi, mis käsitleb muu hulgas ka alkoholi tarvitamisega kaasnevaid negatiivseid

3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

5.Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Priit Järvik ei ole täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. Priit Järvik on katkestanud Liiklusohutusprogrammis osalemise kahel korral, mistõttu on täitmata kohtuotsusega määratud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Esmakordselt planeeriti Priit Järvik Liiklusohutusprogrammis osalema ajavahemikus 25.10.2021–12.12.2021. Kuna Priit Järvik esimestesse individuaaltundidesse ei ilmunud ja telefonikõnedele ei vastanud, katkestas programmi läbiviija Priit Järviku programmis osalemise ning ta planeeriti järgmisesse programmi. 25.04.2022–08.06.2022 toimuva Liiklusohutusprogrammi individuaaltundi Priit Järvik 03.05.2022 ei ilmunud ning telefoni teel kättesaadav ei olnud. Priit Järviku õe antud info kohaselt oli isik terve eelneva nädala alkoholi tarvitanud kuigi väitis ametnikule, et käib regulaarselt Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuses vastuvõtul ning võtab talle väljastatud alkoholivastaseid ravimeid. Priit Järvik helistas ise ametnikule 04.05.2022 ning individuaaltunnid viidi kokkulepitud ajal läbi. Grupitunnid toimusid 09.05.2022 ning 16.05.2022, sinna Priit Järvik ei ilmunud. Kuna grupitundides osalemine on olulise tähtsusega, millest puudumine ei võimalda edasisi individuaaltunde läbi viia, siis programm katkestati. Oma kirjalikus seletuses on Priit Järvik märkinud, et 09.05.2022 ei jõudnud ta grupitundi, sest koer jooksis ära. 16.05.2022 ei jõudnud grupitundi, sest jäi bussist maha (tl 54). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 11 registreerimist, millest 3 korral on isik registreerimiskohustuse täitmata jätnud, põhjustest eelnevalt teavitamata. Ajavahemikus 25.11.2021–11.02.2022 oli Priit Järvik kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu, isik ei reageerinud kahele väljasaadetud kutsele. Ametnikud teostasid 11.02.2022 kodukülastuse isiku elukohta. P. Järvik oli kodus ning tunnistas, et oli vahepealsel ajal rohkelt alkoholi tarvitanud, selle tõttu töölt lahkunud ja tema elu veeres allamäge. Isik lubas ennast kokku võtta, edaspidi registreerimistel käia ning oma kohustusi täita. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada Priit Järvikule määratud katseaega ja määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja eduka kulgemise peamiseks takistuseks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu on katseaja pikendamine ja lisakohustuse määramine asjakohane ja põhjendatud.