Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-20-5125
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu Mart Pallo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Abiprokurör Triin Tumala (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult)
Prokurör Süüdimõistetu
Mart Pallo isikukood 35603126527; kannab karistust Tartu Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg
12. mai 2022
Jätta Mart Pallo Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega tunnistati Mart Pallo süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati M. Pallole mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust võrra ning M. Pallole mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 lg-te 1, 3 alusel asendati M. Pallole mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud üldkasuliku tööga 690 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M. Pallot üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 20.11.2020.
Tartu Maakohtu 19.04.2021 määrusega pöörati M.Pallole Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust täitmisele, kuna M. Pallo rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keedu. Kohtumäärus jõustus 5.05.2021. Käesoleval ajal kannab Mart Pallo karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 24.05.2021 ja lõpp 24.03.2023. 19.04.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Mart Pallo isikliku toimiku, otsustamaks Mart Pallo vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Mart Pallo ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Mart Pallo soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Mart Pallo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused M.Pallo kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. M.Pallo on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.
2(4)
Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M.Pallo tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab M.Pallo ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt M.Pallol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 06.07.2021 määrati kinnipeetav tööle majandusabitöölisena (13.07.2021 – 13.07.2022). 2021 aasta sügisel osales ta sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid katkestas programmi. Kinnipeetav on raske puudega vanaduspensionär. M.Pallo tugivõrgustikku kuulub poeg, kes aitab kinnipeetaval rahadega majandada. M.Pallo väitel annab ta pensionipäeval raha poja kätte, kes ostab talle söögi, sest muidu jooks ta raha maha. Seega on isikul probleeme majandusliku toimetuleku oskusega. M.Pallo vabanemisjärgne elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks M.Pallo õiguskuulekat käitumist ja majandustöödes osalemist vanglas ning elukoha olemasolu ja poja toetust vabaduses. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles M.Pallo positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. M.Pallo isiklikus toimikus olevate kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et M.Pallo omab kahte kehtivat kriminaalkaristust - ühel korral on teda karistatud ähvardamise ja kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Seega pole õigusvastane käitumine M.Pallo puhul juhuslikku laadi. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega ei pööratud M.Pallole mõistetud vangistust tingimisi täitmisele ja allutati ta käitumiskontrollile. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu katseajal toime uue kuriteo. Ka Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega mõistetud liitkaristus 1 aasta ja 11 kuud vangistust asendati üldkasuliku tööga 690 tundi, mh keelati süüdimõistetul alkoholi tarvitamine. Vaatamata juba kriminaalhooldusametniku tehtud hoiatustele varasemate rikkumiste eest jätkas M.Pallo alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Tartu Maakohtu 19.04.2021 määruse sisust nähtub, et kuigi üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumist süüdimõistetule rikkumisena ette ei heidetud, oli tal kogu kohtuotsuse täitmise aja vältel probleeme üldkasuliku töö ajakavadest kinnipidamisega (süüdimõistetu avaldas rahuolematust nii pakutava töö kui talle koostatud ajakavade suhtes). M.Pallo ei mõistnud käitumiskontrolli nõuete ega üldkasuliku töö ajakavade kõrvalekaldumatu täitmise vajadust. Kohtu arvates ei ole seni vanglas viibitud aeg (ligi 1 aasta) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on M.Pallo näidanud, et õiguskuulekas elu vabaduses ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Mart Pallo tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised viitavad süüdimõistetu kalduvusele alkoholiga liialdada. Et ta vabaduses aeg-ajalt alkoholiga
3(4)
liialdas, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et edaspidi enam jooma ei hakka, kuna on targemaks saanud. Soov edaspidi alkoholist hoiduda iseloomustab süüdimõistetut kahtlemata positiivselt. Ent asjaolude valguses, et M.Pallo ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks ka enda sõltuvusprobleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole kohtu jaoks eriti veenev M.Pallo istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohtu hinnangul on püsiv oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks ning seda ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega. Vabaduses on õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja soovi alluda riigi kontrollile. Süüdimõistetu arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja M.Pallo võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Seega ei ole suure tõenäosusega ka senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Lisaks on M.Pallol läbimata täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ ja vestlused alkoholi teemal. Vangla iseloomustuses on märgitud, et M.Pallo katkestas sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuna programmis aetakse lolli juttu. Ka kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et talle pole seda programmi vaja, samuti pole talle vaja vestlusi alkoholi teemal. Kuna M.Pallo on toime pannud just vägivallakuritegusid ega pole suutnud vabaduses alkoholist hoiduda, on kohtu arvates M.Pallo puhul väga oluline eespoolnimetatud täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine, et M. Pallo teadvustaks alkoholi mõju ja oskaks vägivalda kasutamata oma emotsioone kontrollida. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et M.Pallo ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. M.Pallo puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks M.Pallo positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.