1-22-964/19 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

30.novembriks 2019, nagu olid kokku leppinud ning pööras need tahtlikult ebaseaduslikult enda kasuks ja tekitas kannatanu E J’le varalise kahju kokku 4386,56 euro suuruses summas. P J süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu, mis on ajendatud nende tööalastest erimeelsustest. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. P J ja E J on xxx ning nendevahelisi rahalisi vaidlusi ei ole otstarbekas lahendada kohtus kriminaalmenetluses üldmenetluses. E J on esitanud kohtule avalduse, milles loobub kriminaalasjas tsiviilhagist P J suhtes ja neil on omavahelisi rahalisi ja muid küsimusi võimalik arutada ja lahendada ka kohtuväliselt. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks ka suhteliselt pikk aeg - üle kahe aasta ja P J ei ole rohkem süütegusid toime pannud. P J on varem kriminaalkorras karistamata isik ja uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. P J’le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus P J suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata P J’le kohustuseks ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest maksta riigituludesse 350 eurot.

1-22-964 Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud. P J süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. P J kinnitas kohtuistungil, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandava kohustusega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud P J’le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustuse – maksta kindel summa riigituludesse, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks P J suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse kannatanu E J tsiviilhagi P J vastu nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 4386,56 eurot. Kohus võttis 08.04.2022 määrusega tsiviilhagi menetlusse. 10.05.2022 kohtuistungil esitas kannatanu E J kohtule avalduse tsiviilhagist loobumiseks. 10.05.2022 määrusega jättis kohus KrMS § 296-2 lg 1 p 2 alusel kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Asitõendid puuduvad. Menetluskulusid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse P J suhtes süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi ja määrab P J’le prokuröri taotluses märgitud kohustuse - maksta riigituludesse 350 eurot 1 kuu jooksul. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.