Liiklussüüteod

1-22-2448 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Veigo Vološtšuki süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.04.2022 02:18 Rapla maakonnas, Rapla vallas, ARANKÜLA – JUURU tee 1-l kilomeertril, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobes, joove mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, mõõtetulemus 1,05 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Oma teoga pani Veigo Vološtšuk toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, rikkudes Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ja Liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi.

1-22-2448 Samuti rikkus Veigo Vološtšuk Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Prokurör tegi ettepaneku Veigo Vološtšuk süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus ajavahemikul 17.18.04.2022, s.o. 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluv karistus on 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Veigo Vološtšuk 1 aasta ja 6 kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Tema kohtu poolt määratud elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 64,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha kiirmenetluses 490,5 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude, kokku 555,30 euro tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 05ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks 46,30 eurot ja viimase osamaksena 46 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.