1-22-1178/8 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

1-22-1178 mõlemat kätt. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas A K kannatanule R K’le füüsilist valu ja lühemaajalise, vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - hematoomi paremal käsivarrel. Sellise tegevusega pani A K toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. A K süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. Tegemist oli kahe omavahel võõra alkoholijoobes isiku vahel tekkinud tüliga, mille käigus kasutas A K R K suhtes füüsilist vägivalda. Samuti ei olnud vägivalla kasutamine intensiivne ja tagajärgede osas raske, seisnedes ühel korral rusikaga näkku löömises, millest ei tekkinud kannatanul tervisekahjustusi ning teiseks käte väänamises. A K tegevus ei põhjustanud kannatanule haiglaravi vajavaid tervisekahjustusi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi A K on varem karistatud vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest, on nende toimepanemisest möödunud pikk aeg - viimati karistati teda 13.11.2017 Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi kahe aasta ja nelja kuu vangistusega, mille kandmisest vabastati 06.05.2019 tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 25.12.2019, karistus kantud. Teda karistati viimati neli ja pool aastat tagasi toime pandud kuriteo eest. Peale tingimisi vabanemist ta katseajal uusi kuritegusid toime ei pannud ning käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva kuriteo pani toime ligikaudu kahe aasta möödumisel katseaja lõpust. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 162 eurot. A K töötab käesoleval ajal Soome Vabariigis ja omab piisavalt sissetulekuid, et rahalisi kohustusi täita. A K’le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 taotleb ringkonnaprokurör Pärnu Maakohtu kohtunikult: 1. Lõpetada kriminaalasjas menetlus A K suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu; 2. Määrata A K’le kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest maksta riigituludesse 400 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 162 eurot.

1-22-1178 A K süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p-d 1, 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. A K on kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega /tl 62-64/. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud A K kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – tasuda menetluskulud ning maksta kindel summa riigituludesse, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A K suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Kuriteoga tekitas A K kannatanu R K’le füüsilist kahju. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendid Asitõendi vaatlusprotokolli lisa, politsei vormikaamera salvestustega, on salvestisena DVD plaadil kriminaalasja toimikus. Menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 162 eurot. A K on võtnud endale kohustuse tasuda see kulu 6 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1,2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A K suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja määrab A Kle prokuröri taotluses märgitud kohustused - maksta riigituludesse 400 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 162 eurot /tl 58-59/. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo