Jätta Viru Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 7. märtsi 2018. a otsusega tunnistati Marmo Hein süüdi KarS § 22 lg 2 – § 404 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 8. jaanuari 2016. a otsusega mõistetud kandmata 5 aasta 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ja M. Heinale mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud ja 29 päeva vangistust. M. Heina karistusaeg algas 7. märtsil 2018 ja lõppeb 5. veebruaril 2024.
2.Viru Vangla esitas 15. veebruaril 2022 Viru Maakohtule materjalid M. Heina vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
Viru Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrusega jäeti M. Hein vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.M. Heina käitumine karistuse kandmise ajal on seaduskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuid ainuüksi hea käitumine vangistuses ei veena maakohtu piisavalt. Vabanemise korral on M. Heinal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Oluline on seegi, et M. Hein täidab aktiivselt temale koostatud täitmiskava. Vangistuses on ta hõivatud tööga. Ta on läinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eguip“ ja „Õige hetk“. Sotsiaalprogrammides osalemine mõjus M. Heina hoiakutele ja suhtumisele positiivselt. Samuti omandas ta vangistuses keskhariduse. Võlgnevused M. Heinal puuduvad.
5.Samas on temast lähtuv retsidiivsusrisk jätkuvalt suur. Seda kinnitab tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. M. Heinal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib esimest korda vanglas. Varasemalt on teda karistatud mõrva ja põgenemise eest. Praegust vangistust kannab võõra või oma asja süütamisele kihutamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule või tervisele. Mõrva pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglast põgenes selleks, et hoida kõrvale karistuse kandmisest, s.o ta lahkus kodukülastuse ajal omavoliliselt ametnike järelevalve alt ja ei naasnud vanglasse. Süütamise põhjustas puudulik probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju. Kaks viimast kuritegu on M. Heina poolt toime pandud vanglas karistust kandes. Tapmise pani M. Hein toime omakasu motiivil julmalt ja piinavalt ning selleks kasutas ta kirvest. M. Hein tekitas kannatanule 17 raievigastust. M. Hein on impulsiivse ja vägivaldse käitumisega Seda kõike arvesse võttes peaks M. Heina retsidiivsusrisk tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema äärmiselt madal. Arvestades, et kaks viimast kuritegu pani M. Hein toime vanglas, ei ole alust arvata, et kuriteo toimepanemise risk on vangistuses vähenenud. Kuigi tema käitumine on vangistuses paranenud ja ta on muutunud rahulikumaks ning tasakaalukamaks, ei ole maakohus veel veendunud, et seeläbi on vähenenud ka temast lähtuv retsidiivsusrisk.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Heina kaitsja vandeadvokaat S. Must, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
7.M. Hein on vangistuses viibinud pikalt ja tegemist on tema esimese vangistusega. Kuigi teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ei saa nõustuda, et ta hakkab vabaduses koheselt kuritegusid toime panema. Ta oli alaealine, kui teda karistati esmakordselt raske kuriteo eest ja talle mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust, millest on ära kantud enam kui kuus. Ülejäänud kaks kuritegu on toime pandud kinnipidamiskohas suhteliselt lühikese aja jooksul pärast süüdimõistmist. Sattudes alaealisena vanglasse, ei osanud ta teha õigeid valikuid, oli segaduses ja käitus valesti.
8.Maakohus jõudis ka ise järeldusele, et M. Hein on muutunud ja kirjeldab viimast väga positiivselt. Samas leidis maakohus ikkagi, et uue kuriteo toimepanemise risk on tema vabastamiseks siiski liiga suur. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta jätab M. Heina ennetähtaegselt vabastamata. Peamise põhjusena toob maakohus välja, et M. Hein pani kaks viimast kuritegu toime vangistuses viibides. Samas on nendest kuritegudest möödas ühel juhul kuus ja teisel juhul neli aastat. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Heina käitumine seaduskuulekas ja ta on oma käitumisest teinud tõsised järeldused. M. Hein oli minevikus impulsiivne, vägivaldne jne. Ta käitus selliselt alaealisena ajal, mil ta pani toime raske kuriteo. Vangistuses on ta muunud tasakaalukamaks ja rahulikumaks, ta analüüsib oma tegusid ja soovib vabaduses õiguskuulekalt elada. M. Hein on teinud endast kõik oleneva, et pöörduda seaduskuuleka elu juurde. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamiseks
sisuliseks eelduseks on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ja see tingimus on M. Heina puhul täidetud.
RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Hein ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
10.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus vastupidiselt määruskaebuses märgitule M. Heina ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
11.Ei saa eitada, et M. Hein on viimastel aastatel vangistuses käitunud valdavalt positiivselt. Ta läbib temale koostatud individuaalset täitmiskava, s.o ta on töötanud, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja riskipõhiseid vestluseid ning omandanud keskhariduse. Lisaks ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega vangistusest tingimisi enne tähtaega esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, on M. Heina puhul tõepoolest täidetud. Samas ei too see automaatselt kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest ainuüksi õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal ei tähenda, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on igal juhul maandatud. Kohus peab hindama kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid kogumis. Teisisõnu tuleb arvesse ka kuriteo toime panemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku.
12.Kuigi süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, saab ja ka tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb, kusjuures kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (vt RKKKm nr 1-14-5339, p 12). Nimelt on KarS § 76 lg 4 kohaselt just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb, lasub kohtul süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 22).
13.M. Heinal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ja teda ei karistatud esimesel korral mitte n-ö pisikuriteo eest, vaid ta pani toime mõrva julmal ja piinaval viisil. Kohtuotsuse kohaselt meelitati kannatanu planeeritult kõrvalisse kohta, kus M. Hein lõi teda selja tagant kirvega peapiirkonda. Seejärel lõi M. Hein koos kaassüüdistatavaga maas lamavat kannatanut kirvega korduvalt pea, kaela- ja rindkerepiirkonda, tekitades talle 17 raievigastust. Kannatanu mässiti kile sisse ja lohistati esmalt läheduses asuva kuuri ja sauna vahele ja hiljem M. Heina käsul sauna. Kannatanu surm saabus eriliselt jõhkral ja piinaval viisil ning kannatanu surnukeha jäeti pärast seda lihtsalt vedelema. Hilisemad kaks kuritegu on toime pandud vanglas, millest esimesel korral lahkus M. Hein omavoliliselt kodukülastuse ajal ja ei pöördunud tagasi vanglasse karistust kandma. Teisel korral kihutas ta kaaskinnipeetava süütamisele.
14.Asja materjalidest nähtub, et M. Hein ei ole teiste poolt mõjutatav, vaid on ise mõjutaja, s.o ta tegutseb võrdlemisi kalkuleeritult ja läbi mõeldult, pidades silmas vaid enda heaolu. Kaudselt
kinnitab seda seegi, et sotsiaalprogrammide kestel toimunud arutelude käigus meeldis talle võtta liidrirolli. Mõrva toimepanemise tulemusena omastas M. Hein koos kaassüüdistatavaga kannatanu auto ning rahakoti koos dokumentide ja rahaga. Seega ei saa öelda, et M. Heina n-ö saagiks oleks langenud just suurem summa raha ja vara. Seda enam, et auto jäeti lihtsalt Jõhvi linna vedelema, kust see hiljem avastati. M. Hein oli võimeline üksnes hetkelise heaolu nimel tapma teise inimese. Teiselt isikult sedavõrd julmal viisil elu võtmine näitab, et M. Hein ei oska olla empaatiline ja on võimetu mõistma teise inimese kannatusi. Seega on M. Hein suuteline äärmiselt kergekäeliselt vägivalda kasutama ja tal ei pea selleks olema isegi erilist põhjust.
15.Oluline on seegi, et ta pani vangistuse ajal toime tapmisest kardinaalselt erinevad kuriteod, võib temalt n-ö libastumise korral oodata erinevat liiki kuritegusid, sest kuritegude toime panemise põhjused on olnud erinevad. Selleks on olnud nii majandusliku kasu teenimise soov, eesmärk hoida karistuse kandmiselt kõrvale ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Seetõttu ei ole välistatud, et vabaduses, sattudes kellegagi konflikti või kui ta ei ole millegagi rahul või kasvõi raha puudusel, valib ta probleemide lahendamiseks taaskord kuritegeliku tee.
16.Arvestades, et M. Hein on toime pannud eelkirjeldatud raske isikuvastase teo, seda suurem peab olema tõenäosus, et enam ta enam selliseid kuritegusid toime ei pane. On ilmne, et sellise isiku usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist. Kuigi M. Hein on nüüdseks käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et ta on oma isikust tulenevaid hoiakuid sedavõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on sellevõrra kardinaalselt vähenenud ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks seetõttu põhjendatud.
17.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole tema vabanemisjärgsed elutingimused samuti midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Tal on kindel elukoht ja toetavad lähedased, kuid sarnane sotsiaalne keskkond oli tal ka enne vangistust. See teda kuritegudest hoiduma ei pannud. Ja kuigi tal on vabanedes olemas kindel töökoht, ei ole see tema minevikku arvesse võttes midagi märkimisväärset. Nimelt oli ta esimese kuriteo ajal alaealine. Seetõttu ei oma ta ka mingisugust töökogemust. M. Hein ei ole õieti iseseisvat elu vabaduses elanudki, sest nagu öeldud, kuriteo pani ta toime alaealisena. Tal puuduvad selles osas igasugused kogemused ja teadmised. Välistatud ei ole sellest tingitud raskused, mille lahendamiseks võib ta taaskord valida kuritegelikud meetmed.
18.Seda kõike arvesse võttes ei ole M. Heinast lähtuv kuritegude oht veel piisavalt maandatud ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 8. märtsi 2022. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.