Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

2(5)

Vangla iseloomustuse kohaselt on G.Mitskevitšil vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx-xx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused G.Mitskevitši vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Genrihh Mitskevitš tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab Genrihh Mitskevitši ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Genrihh Mitskevitšil distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on olnud majandustööga hõivatud 20.10.2020-20.01.2021 ja töötab ka alates 19.04.2021. G.Mitskevitš on motiveeritud haridusteed jätkama ja on avaldanud soovi omandada keevitaja eriala. Ajavahemikul 09.03-30.03.2021 osales G.Mitskevitš sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Läbis ka tagasilanguse ennetamise tugigrupi 20.07.2021-21.09.2021. G.Mitskevitš on registreeritud OÜ Tervisekeskus Elulootus (TKEL), kus on olemas rehabilitatsiooni programm „Ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele“. G.Mitskevitši lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad, õde ja elukaaslane ning viimase lapsed, kellega kinnipeetaval on lähedased suhted. G.Mitskevitš oskab ennast eesti keeles väljendada. Vabanemisel on tal võimalik tööle asuda xxxxx xxxxx xx-sse. K-raha andmetel 30.12.2021 seisuga on G.Mitskevitši vastu rahalisi nõudeid 5830,43 eurot. Vabanemisfondis on 709,04 eurot. Vangistuse ajal on kinnipeetavat rahaliselt toetanud ka ema ja elukaaslane. Kinnipeetavat on vabanemise korral valmis majanduslikult toetama elukaaslane. Õiguskuulekas käitumine vanglas, programmides ja tööhõives osalemine, tahe osaleda kutseõppes, elu- ja töökoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Ka iseloomustab teda positiivselt soov vabanemise korral minna xx Tervisekeskus Elulootus rehabilitatsiooniprogrammi, kus tegeletakse uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooniga. Et G.Mitskevitšil on võimalik sellesse programmi minna, kinnitab isiklikus

3(5)

toimikus olev OÜ Tervisekeskus Elulootus juhatuse liikme N. K. 10.12.2021 kiri. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles G.Mitskevitši positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri väljavõttest ( tl 15) ja isiklikust toimiku olevatest kohtulahendite koopiatest nähtuvalt on G.Mitskevitšil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 24.09.2018 otsusega on isik süüdi tunnistatud KarS § 423-1, KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 10 kuud. G.Mitskevitš pani katseajal toime uue kuriteod. Harju Maakohtu 11.02.2019 otsusega tunnistati G.Mitskevitš süüdi KarS § 4231 järgi ja kogumis eelmise karistusega mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust, mis asendati 295 tunni üldkasuliku tööga. Ka nüüd pani G.Mitskevitš toime uued kuriteod, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 25.03.2020 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi, mõistes kogumis eelmise otsusega liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Seega süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. G.Mitskevitš pani aga käitumiskontrollile allutatuna (nii katseajal kui hiljem üldkasuliku töö tegemise ajal) toime korduvalt uusi kuritegusid – süstemaatiline sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, röövimine grupis relvataolise esemega, avaliku korra raske rikkumine vägivalla ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. G.Mitskevitši kuriteod on ajas läinud raskemaks. G.Mitskevitši suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses on olnud ükskõikne. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ei viibi G.Mitskevitš vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema kuuenda reaalse vangistusega. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab G.Mitskevitši tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.Mitskevitš narkosõltlane. Et ta on narkosõltlane ja just narkosõltuvuse tõttu kuritegusid toime pannud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Narkosõltuvus suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. G.Mitskevitši kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral oma narkosõltuvusega tõsiselt tegeleda - minna rehabilitatsiooniprogrammi ning alluda ravile. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdimõistetu ka selleks vajalikke samme astunud (registreerinud ennast rehabilitatsiooniprogrammi). Seega on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse probleemi olemasolu ja vajaduse seda ravida. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et G.Mitskevitš ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud vabaduses oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev G.Mitskevitši istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. G.Mitskevitš on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja G.Mitskevitš võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.Mitskevitš ka varem vanglas läbinud tegevusi

4(5)

ja programme kooskõlas uimastipreventsiooni kontseptsiooniga, kuid läbitud rehabilitatsioon ei avaldanud soovitud mõju ja kinnipeetav hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonse valve kohaldamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. G.Mitskevitši istungil avaldatu kohaselt motiveerib teda vabanemise korral narkosõltuvusest vabanema perekond ja lapsed. Perekond ja lähedaste toetus oli G.Mitskevitšil olemas ka varem, kuid ta jätkas sellegipoolest narkootikumide tarvitamist ja pani toime kuritegusid. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et G.Mitskevitši ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. G.Mitskevitši puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks G.Mitskevitš positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab G.Mitskevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul kaaluda edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu ja kulu 153,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.