Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

PÕHIOSA

kandmata osa jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata. 18. augustil 2021 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule V. Palmiste suhtes esimese erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata talle katseajaks lisakohustus läbida sõltuvusravi programm. Selle kohustuse maakohus 7. oktoobri 2021 määrusega V. Palmistele ka pani. 22. detsembril 2021 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Palmiste vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei allunud V. Palmiste 7. detsembril 2021 kriminaalhooldaja kontrollile. Nimelt soovisid kriminaalhooldajad sel päeval kontrollida V. Palmiste alkoholi tarvitamist ning helistasid talle, et selgitada välja tema viibimiskoht. Kuigi esialgu ei soovinud V. Palmiste oma viibimiskohta avaldada, siis n-ö pinnimise peale väitis ta, et on Kolde tänaval. Täpsemat maja ega korterit ta ei avaldanud. Ametnikud hoiatasid V. Palmistet, et kui ta ei ole Kolde tänaval, käsitatakse tema käitumist tahtliku kriminaalhooldusest kõrvalehoidumisena. Kriminaalhooldusametnikud läksid seejärel Kolde tänavale, ent V. Palmistet nad ei leidnud. Järelikult rikkus V. Palmiste talle pandud kohustust. Tegemist ei ole esmakordse rikkumisega. Nimelt lepiti V. Palmistega kodukülastus kokku ka 18. juunil 2021, et kriminaalhooldusametnik saaks kontrollida tema alkoholi tarvitamist. V. Palmiste ei ilmunud kokkulepitud kellaajaks koju ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Samuti ei saanud ametnik temaga rohkem kontakti, kuna V. Palmiste telefon oli välja lülitatud. Nii 18. juuni kui 7. detsembri 2021 sündmusi põhjendas V. Palmiste sarnaselt: kui esimesel korral jäi ta enda sõnul pärast kriminaalhooldusametnikuga rääkimist sõbra juures magama, siis teisel korral oli ta väidetavalt sõbra/tuttava juures, ehmatas kriminaalhooldusametniku kõne peale, ajas tänavad sassi ja pärast seda sai ta telefoni aku tühjaks. Erakorralise ettekande arutamise kohtuistungil 15. veebruaril 2022 esitas kriminaalhooldusametnik andmed veel selle kohta, et 14. veebruaril 2022 ei ilmunud V. Palmiste registreerimisele. Samuti ei teavitanud ta kriminaalhooldajat registreerimisele mitteilmumise põhjusest ega reageerinud kriminaalhooldaja korduvatele helistamistele. Sellega rikkus V. Palmiste kohtuotsusega määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kusjuures ta ise põhjendas kohtuistungil rikkumist magama jäämisega ning telefoni mittekuulmisega, kuna see oli hääletul režiimil. 15. veebruari 2022 kohtuistungile tuli V. Palmiste sundtuua. Seda põhjusel, et eelmisele kohtuistungile ta ei ilmunud ega teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjusest. Sundtoomise käigus pidasid politseiametnikud V. Palmiste 15. veebruari 2022 hommikul kinni ning toimetasid ta politseijaoskonda. Seal soovis kriminaalhooldaja kontrollida V. Palmiste alkoholi tarvitamist, kuid V. Palmiste keeldus sellest ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid, põhjendades seda hiljem kohtuistungil sellega, et „kohtukull ajab hulluks“. Mõne tunni pärast toimunud kohtuistungil tuvastati V. Palmistel joove 0,489 mg/l kohta, mida ta ise selgitada ei osanud, kuid väitis, et eelmisel päeval oli talle mingi naine korterisse ilmunud ja nad jõid teed. Kuna kõik V. Palmiste põhjendused rikkumiste kohta on otsitud ja paljasõnalised, tuleb järeldada, et ta rikkus kohtuotsusega määratud nõudeid ja kohustusi tahtlikult. Tema püüdlused pisendada oma rolli rikkumistes näitavad, et ta ei ole valmis võtma oma käitumise eest vastutust. Senini ei ole V. Palmiste tema suhtes üles näidatud usaldust õigustanud ega ole karistusest järeldusi teinud. V. Palmiste senine kriminaalhooldus on absoluutselt ebaõnnestunud ning ei ole mingisugust alust arvata, et see olukord muutuks. Seetõttu tuleb V. Palmiste vangistus täitmisele pöörata.

isikule tagasi ja selgitada, mis oli juhtunud. Kaitsja hinnangul ei saa rääkida kontrolltoimingust tahtlikust kõrvalehoidumisest. Nõustuda tuleb küll sellega, et 14. veebruaril 2022 rikkus V. Palmiste registreerimiskohustust ning 15. veebruaril 2022 oli tarvitanud alkoholi. Neid rikkumisi põhjendas süüdimõistetu aga halva terviseseisundiga ning leidis, et nende rikkumiste tõttu võiks pikendada tema katseaega. V. Palmistel võivad esineda psühhiaatrilised probleemid, mis võivad mõjutada tema igapäevakäitumist ja arusaamisvõimet. Ta isegi tunnistas, et vajab psühhiaatrilist abi. Tal on tahe olukorda muuta ja edaspidi täita kohtu määratud kontrollnõudeid. Katseaja peamine eesmärk on hoida süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest ja see eesmärk on senini täidetud. V. Palmiste on läbinud temale määratud sotsiaalprogrammi ning „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise. Vangistuse täitmisele pööramise asemel tuleks kaaluda katseaja pikendamist.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.