Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 11.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 1-22-225/19
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine
Kuulutamise aeg: 11.03.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 46 329

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-22-225/24Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.04.2022 1-22-225/35Riigikohtu kriminaalkolleegium21.10.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

1-24-6623/33Riigikohtu kriminaalkolleegium16.06.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Lemmik Mees11077129 Voonakeste vaikimine OÜ11316723

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-22-225

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.märts 2022. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-225

Kohtunik

Ülle Raag

Kriminaalasi

Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 ning § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2, § 3001 lg 1 ja § 294 lg 1 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxxe süüdistuses KarS § 210 lg 2 § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx (end Xxxx xxxxx) süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ Lxxxxx Vxxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ Bxxxxx Pxxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxxe süüdistuses KarS § 349 lg 2 p-de 1, 3 järgi üldmenetluses.

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, ringkonnaprokurör Ken Kiudorf ja abiprokurör Margus Gross

Süüdistatav

Xxxx xxxxx Isikukood: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, xxxxx maakond; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxtootmisjuht; emakeel: eesti keel; kodakondus: Eesti Vabariigi kodanik. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Janar Urres

Süüdistatav

Xxxx xxxxx Isikukood: xxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; haridus: kõrgharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik. Kriminaalkorras karistamata; Tõkendit ei ole kohaldatud. Vandeadvokaat Margo Lemetti

Kaitsja Süüdistatav

Sarnased lahendid

Ametialased süüteod

Toetuste väljapetmine seoses Xxxx xxxxx kogu pere mängumaa arendamisega 2006. aastal hakkasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx koos arendama ja välja ehitama xxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe külas (praegune xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald) endise vutifarmi asemele Xxxx xxxxx kogu pere mängumaad (edaspidi Xxxx xxxxx mängumaa) ning vajasid selles tegevuses erinevate rakendusüksuste (eelkõige PXXXXX ) poolt antavaid toetusi. Xxxx xxxxx mängumaa arendamise ja ehitamise käigus taotlesid nad tegevuse alguses toetusi OÜ LxxxExxxx nimel, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli Xxxx xxxxx. 06.12.2007 ostsid nad aga Xxxx xxxxx, mille (ainu)osanikuks ja juhatuse liikmeks sai Xxxx xxxxxi abikaasa AxxxLxxxx. Kuigi äriühinguga otseselt seotud ja allkirjaõiguslikuks isikuks oli sellest hetkest AxxxLxxxx, jätkasid Xxxx xxxxx mängumaa arendamisega seoses äriühingu juhtimist, igapäevase tegevuse korraldamist ja sellega seoses otsuste vastuvõtmist Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx. PXXXXX -le ja ühel korral ka xxx-ile taotlusavalduste esitamisel olid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx teadlikud, et toetusi taotlevatel äriühingutel, s.o algselt OÜ-l LxxxExxxx ja alates 2008.a algusest OÜ-l Xxxx xxxxx puuduvad reaalsed rahalised vahendid meetmete määrustest tuleneva taotleja kohustusliku omafinantseeringu tasumiseks, ning seetõttu näitasid nad investeeringuobjektide ehitamise hinda teadlikult tegelikust ehitamise hinnast kallimalt, et investeeringud ellu viia kas ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalsete kulutustega omafinantseeringule. Selleks koostasid nad ise või nende teadmisel, juhendamisel ja kontrolli all koostasid teised toetuste taotlemisega seotud isikud võltsitud hinnapakkumisi. Samuti esitasid nad osades taotluste avaldustes toetuste saamiseks valeinformatsiooni taotlejaga seotud teiste erinevate andmete kohta, mis on kirjeldatud konkreetse toetustaotluse juures. Toetuste taotlemise protsessis vormistasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx algselt investeeringuobjektide ehitamiseks OÜ LxxxExxxx nimele soetatud kinnistud järk-järgult, kuid hiljemalt 22.08.2014 Xxxx xxxxx nimele. Samuti asutasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx 15.02.2010 ALxx Gxxxx ning seejärel 01.03.2010 selle tütarettevõtte Xxxx xxxxx Mängumaa, mille juhatuse liige oli ajavahemikus 01.03.2010 - 20.03.2012 Xxxx xxxxx. Seega kohandasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx seoses Xxxx xxxxx mängumaa arendamisega tingimusi vastavalt sellele, kuidas see teenis toetuste taotlemise eesmärke. •

Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringusummaga arendati Xxxx xxxxx mängumaad. OÜ LxxxExxxx sai majanduslikku kasu kuna oli makstava investeeringutoetusega seoses objekti ehitaja. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et ta osales OÜ SxxxExxxx nimel tehtud valeandmetega hinnapakkumise koostamises ja selle allkirjastamises, olles teadlik, et seda kasutatakse PXXXXX -st toetust välja petmisel. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx, OÜ LxxxExxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 13 000 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile, Xxxx xxxxxile, Xxxx xxxxxile ja OÜle Xxxx xxxxx (endise nimega Xxxx xxxxx). Ajavahemikul 21.04.2011-19.12.2014 andis Xxxx xxxxx OÜ-st LxxxExxxx Xxxx xxxxxile OÜ-le Xxxx xxxxx laenu seoses taotlustoimikuga 430010491866 kokku 55 790 eurot, seoses taotlustoimikuga 310010490874 kokku 139 477 eurot, seoses taotlustoimikuga 320011492119 kokku 136 000 eurot, seoses taotlustoimikuga 430011493201 kokku 25 000 eurot ja seoses taotlustoimikuga 430014497215 kokku 15 000 eurot, seega nimetatud taotlustoimikutega kokku 371 267 eurot. Kokku on OÜ LxxxExxxx ajavahemikus 01.01.2011-31.08.2015 andnud OÜ-le Xxxx xxxxx laenu 567267 eurot. Seega on enamus antud laenudest seotud PXXXXX taotlustoimikutega. Kuna seoses PXXXXX taotlustoimikutega sellisel viisil antud laenud olid näilikud ja tehtud ainult näilike tehingute ahela loomiseks (raharingideks) ning seeläbi PXXXXX -le esitamiseks võltsitud dokumentide saamiseks, jäid need mõlema äriühingu bilansis üles (nõuete ja kohustustena). Seetõttu otsustasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx ja OÜ LxxxExxxx bilansist tegelikult mitteeksisteerinud laenudest (nõuetest ja kohustustest) lahti saamiseks teha näilike tehingute abil tasaarveldused. OÜ LxxxExxxx ostis 03.07.2014 OÜ-lt Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx Grupp 90 000 kroonise (5752,05 eurot) nimiväärtusega osa summaga 240 000 eurot, millest 226 153,80 eurot kasutati tasaarvelduseks laenudega. Tegelikult ostis OÜ LxxxExxxx OÜ-lt Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx Grupp osa nimiväärtusest ca 40 korda kallimalt, kusjuures OÜ LxxxExxxx Grupp puhul oli sisuliselt tegemist mittetegutseva ettevõttega (bilansimaht 2014 aastal kuni 11 000 eurot). Osade kaudu laenude tasaarveldamise skeemi kasutasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ka seoses OÜ Txxxxxxxxx Exxxxja OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx taotlustoimikutega. Samuti tegid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx tasaarvestusi 2012 ja 2013 Xxxx xxxxx poolt OÜ-le LxxxExxxx esitatud arvete alusel, kus selgituseks on ’kinnistute renditasu’, mõlemal aastal tasaarveldatud summa 48 000 eurot, so kokku 96 000 eurot, kuigi tegelikult seoses Xxxx xxxxx mängumaa majandamisega kasutas XXXXX xxxxis Xxxx xxxxx OÜ-le LxxxExxxx kuuluvaid kinnistuid. Lisaks nimetatud arvetele summas 96000 eurot esitas Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx nimel OÜ-le LxxxExxxx arveid seoses maastikuhoolduse ja sõidukitega summas vähemalt 19085,68 eurot, kusjuures selliseid tehinguid reaalselt aset ei toimunud ning selliste võltxxx xxete esitamist kasutati üksnes näilikult antud laenusummade tasaarvelduseks. OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx nimelt esitatud taotlustega seotud toetuste väljapetmine •

Seega jõudis Xxxx xxxxx poolt Xxxx xxxxx pangakontolt OÜ SxxxExxxx pangakontole kantud 14820 eurot ühikese aja jooksul erinevate ülekannete tulemusel algsele so Xxxx xxxxxga seotud äriühingu kontole 94,73 % ulatuses tagasi. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. Investeeringuobjekti tegelikeks ehitajateks ei olnud ei OÜ SxxxExxxx ega ka OÜ Sxxxx Hxxxx. 15.05.2014 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroole e-posti teel tööde teostamist kinnitava kuludeklaratsiooni koos OÜ SxxxExxxx võltsitud arvega nr 14006 (08.05.2014), võltsitud aktiga nr 1 ja arve tasumist näitava, kuid tegelikult näiliku maksekorraldusega. PXXXXX ametnikud, olles Xxxx xxxxx poolt investeeringuobjekti maksumuse ning tööde tegeliku teostaja osas jätkuvalt eksimuses hoitud, võtsid Xxxx xxxxx 15.05.2014 kuludeklaratsiooni menetlusse ning lugesid Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 21.07.2014 otsuse nr 13-6/1007 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx välja toetuse 7410 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole nr 10220030996019 24.07.2014. Kui PXXXXX ametnikud oleksid menetluse jooksul Xxxx xxxxx poolt valeandmete esitamisest teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 45 lõike 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. OÜ-d SxxxExxxx oli vaja üksnes selleks, et rahamaksmist läbi nimetatud äriühingu näidates sai tekitada PXXXXX -le vajaliku kuludokumendi toetuse küsimiseks ning sisuliselt tehti ka võimatuks PXXXXX poolt kontrollida, kui palju investeeringuobjekt tegelikult maksis, mis omakorda võimaldas investeeringu ellu viia ilma kohustusliku omafinantseeringuta või osalise omafinantseeringuga. Samuti võimaldas selline asjade käik ehitamist korraldada OÜ-l Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxl endal. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et tema oli isikuks, kes suhtles vahetult Xxxx xxxxxga ning korraldas OÜ-ga SxxxExxxx seotud valeandmetega hinnapakkumise hankimise ja koostamise nind selle edastamise Xxxx xxxxxle. Xxxx xxxxx osales OÜ-ga SxxxExxxx seotud valeandmetega hinnapakkumise koostamises, allkirjastas valeandmetega teostatud tööde aktid ja koostas valeandmetega arveid ning esitas need näilike tehingute ahela jaoks ning osales näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ SxxxExxxx nimel. Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx olid teadlikud, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 7410 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile.

13.08.2014 esitas Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx nimel PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroos (aadressil Vxxxxxxx , Viljandi) toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi vallas (praegune xxxxxxxx vald) Vxxxxxxxxxx külas Vxxxxxxxxxx puhkelaagrisse kämpingmajade püstitamiseks toetust 12 531,21 eurot. Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx ehitustööde teostamiseks kolm hinnapakkumist, mille hulgast Xxxx xxxxx valis välja ehk tunnistas võitnud pakkujaks OÜ Bxxxxx Pxxxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430014847181. Kuid juba enne toetuse avalduse esitamist leppis Xxxx xxxxx OÜ Bxxxxx Pxxxxx juhatuse liikme Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxiga, kes olid otseselt seotud OÜ Bxxxxx Pxxxxx juhtimisega, kokku et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ Bxxxxx Pxxxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Selleks koostasid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx OÜ-le Xxxx xxxxx esitamiseks hinnapakkumise OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel. Näidise, mille alusel hinnapakkumine vormistada, saatis 13.08.2014 Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxile, kes edastas selle samal kuupäeval omakorda Xxxx xxxxxle. Selleks, et OÜ Bxxxxx Pxxxxx hinnapakkumise võidaks, koostas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga näilikud hinnapakkumised OÜ SxxxExxxx ja OÜ Sxxxx Hxxxx nimelt, mis olid OÜ Bxxxxx Pxxxxx pakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ Bxxxxx Pxxxxx. Xxxx xxxxx 13.08.2014 taotlust menetledes tegi PXXXXX ametnik Xxxx xxxxxle järelepärimisi ja soovis täiendavat kinnitust, millele Xxxx xxxxx vastas, et kõik on korrektne, tehtavad kulutused otstarbekad ja optimaalsed. Põllumajandusministri 21.09.2012 määrus nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • •

väidetava investeeringu täissummas, sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. 12.11.2014 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroole e-posti teel tööd teostamist kinnitava kuludeklaratsiooni koos OÜ Bxxxxx Pxxxxx võltsitud arvega nr 140315 (18.09.2014), võltsitud aktiga nr 1 ja arve tasumist näitava maksekorraldusega. PXXXXX ametnikud, olles Xxxx xxxxx poolt investeeringuobjekti maksumuse ja ehitaja osas jätkuvalt eksimuses hoitud, võtsid Xxxx xxxxx 12.11.2014 kuludeklaratsiooni menetlusse ning lugesid Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 19.12.2014 otsuse nr 13-6/1817 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx välja toetuse 12 531,21 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole nr 10220030996019 23.12.2014. Kui PXXXXX ametnikud oleksid menetluse jooksul Xxxx xxxxx poolt valeandmete esitamisest teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 45 lõike 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375)§ 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx kaasaaitamine seisnes selles, et nad koostasid OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel valeandmetega hinnapakkumise, osalesid OÜ SxxxExxxx ja OÜ Sxxxx Hxxxx nimel valeandmetega hinnapakkumiste koostamises, samuti korraldasid nad valeandmetega teostatud tööde akti koostamise ja allkirjastamise ning valeandmetega arve nr 140315 koostamise OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel. Lisaks esitasid nad nimetatud arve näilike tehingute ahela jaoks ning osalesid näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ LxxxExxxx ja OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel. Samuti olid nad teadlikud, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 12 531,21 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud OÜ-le Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxle, Xxxx xxxxxle ja Xxxx xxxxxile. OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel esitatud taotlustega seotud toetuste väljapetmine 05.02.2009 ostsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Ardo Alliksaar Viljandi maakonnas Kõpu vallas Vanaveski külas asuva Rxxxxxxxxxx kinnistu registriosa numbriga 2871239, kuhu Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx soovisid rajada puhkekompleksi ja mille rajamiseks sooviti saada toetusi PXXXXX -st. Kuivõrd vastavate meetmete puhul sai toetusi taotleda ainult juriidilise isiku nimel, otsustasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx teha seda läbi OÜ Lxxxxx Vxxxxx, mille üks juhatuse liikmetest on alates äriühingu asutamisest 2008 aasta jaanuarist olnud Xxxx xxxxx. Ajavahemikus 18.09.2009 kuni 22.12.2009 olid äriühingu osanikeks Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx. Tegelikult juhtisid vähemalt alates PXXXXX -st toetuste küsimise algusest ja toetuste menetlemise ajal äriühingut Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ühiselt kogu tegevust kooskõlastades. PXXXXX -st toetusi taotledes oli Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx põhiline pettuse viis hinnapakkumistes valeandmete esitamine, mis võimaldas investeeringu ellu viia kohustusliku omafinantseeringu tasumiseta või varjates investeeringu tegelikku elluviijat. •

04.08.2010 esitas Xxxx xxxxx OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt volitatud esindajana eelneval kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX xxxxxxxxxxxxteenindusbüroos (Vxxxxxxx , xxxxxxxx) OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas (praegune xxxxxxxxxxla vald) xxxxxxxxxxkülas Rxxxxxxxxxx puhkeala detailplaneeringu koostamiseks toetust 270 000 krooni (17 256,15 eurot) ja Austria Baumkronenweg’i keskuse külastuseks toetust 27 000 krooni (1 725,61 eurot). Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le Rxxxxxxxxxx puhkeala detailplaneeringu tegemiseks kolm hinnapakkumist, milliste hulgast valisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx võitnud pakkujaks OÜ Axxxxx . Samuti esitas Xxxx xxxxx ühe hinnapakkumise OÜ Lxxxxx T nimel Austria Baumkronenweg’i keskuse külastuseks. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430010842455. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ Axxxxx , kelle hinnapakkumine ületab investeeringu tegelikku maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx veel OÜ EXXXXX ja OÜ Vxxxxx Gxxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ Axxxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel ning Exxxxx Pxxxxkaasaaitamisel selleks, et näidata PXXXXX -le investeeringu maksumust tegelikust hinnast kallimana, mis võimaldas jätta tasumata kohustusliku omafinantseeringu summa 180 000 krooni (11504,09 eurot). Samuti koostasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ning esitasid 03.08.2010 PXXXXX -le OÜ Lxxxxx T nimel hinnapakkumise Austria Baumkronenweg’i külastuseks omafinantseeringu summa võrra kõrgemana, pannes pakkumise alla Rein Kessleri nime, kuigi nimetatud isik ei olnud pakkumisega seotud. Tegelikult oli OÜ Lxxxxx T osanik ja juhatuse liige Xxxx xxxxx. 17.09.2010 esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroole OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel avalduse OÜ Lxxxxx T väljavahetamiseks uue pakkuja MTÜ Kxxxxx Kxxxx vastu põhjendusega, et OÜ Lxxxxx T loobus teenuse osutamisest seoses suurenenud töömahtudega. Tegelikult puudus OÜ-l Lxxxxx T 2010 aastal majandustegevus. Seejärel koostas MTÜ Kxxxxx Kxxxx juhatuse liige Txxxxx Pxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxiga MTÜ Kxxxxx Kxxxx nimel hinnapakkumise, mis vastas varasemale OÜ Lxxxxx T hinnapakkumisele, kuigi tegelikkuses ei olnud MTÜl Kxxxxx Kxxxx algusest peale plaanis OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx hinnapakkumise järgset turismiteenust osutada. Hinnapakkumist oli vaja üksnes selleks, et esitada see PXXXXX -le, saavutada OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx toetuse määramine ning lasta see hiljem näilike kuludokumentide alusel välja maksta. Nii OÜ Lxxxxx T kui ka MTÜ Kxxxxx Kxxxx hinnapakkumised olid tegelikust investeeringu summast kõrgemad, mis võimaldas OÜ-l Lxxxxx Vxxxxx viia investeering ellu kohustuslikku omafinantseeringut summas 18000 krooni (1150,41 eurot) tasumata. Põllumajandusministri 12.06.2008 määruse nr 59 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): •

12.09.2011 esitas Xxxx xxxxx OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt volitatud esindajana eelneval kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX -sse e-postiaadressil info@Pxxxxx .ee äriühingu nimel toetuse avalduse, millega nad soovisid Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 raames saada 99 925 euro suurust toetust selleks, et rekonstrueerida xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (praegune xxxxxxxxxxxx vald) xxxxxxxxx külas Rxxxxxxxxxx kinnistul asuv elumaja matkamajaks. Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX -le kolm hinnapakkumist, milliste hulgast valisid nad võitnud pakkujaks OÜ SxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 310011841341. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ SxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid nad veel OÜ Äxxx Pxxxx ja Cxxx Exxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ SxxxExxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, et vältida kohustuslikku omafinantseeringut summas 1563487 krooni (99925 eurot) ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Kuigi formaalselt sai võitnud hinnapakkujaks, s.o ehitustööde teostajaks OÜ SxxxExxxx, siis tegelikult oli Xxxx xxxxxil ja Xxxx xxxxxl OÜ SxxxExxxx esindaja Xxxx xxxxxiga algusest peale kokkulepe, et faktiliselt OÜ SxxxExxxx töid teostama ei hakka, vaid seda teeb OÜ LxxxExxxx. Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): •

OÜ-le SxxxExxxx 106 427,34 euro maksmist ei toimunud ning OÜ LxxxExxxx poolt OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx antav lühiajaline laen oli näilik. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. 07.05.2012 esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX -le (Vxxxxxxx , Tartu) OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel kuludeklaratsiooni koos OÜ SxxxExxxx võltsitud arvega nr 2012-3 (10.04.2012), võltsitud teostatud tööde aktiga nr 1 ja arve tasumist näitavate 12.15.04.2012 maksekorraldustega, millega loodi PXXXXX ametnikes teadvalt valemulje, et OÜ Lxxxxx Vxxxxx on 88 689,45 euro suuruse (km-ta) investeeringu ära teinud. PXXXXX ametnikud, olles tööde maksumuse, teostaja ning nende eest tasumise fakti osas eksimuses hoitud, lugesid OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksti PXXXXX peadirektori 23.07.2012 otsuse nr 13-6/1573 alusel OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx välja toetuse 44 344,73 eurot. Toetussumma kanti OÜ Lxxxxx Vxxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX 26.07.2012. Seejärel vastavalt eelnevalt kokkuleppele Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxiga esitas Xxxx xxxxx OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx 27.07.2012 kuupäeva kandva OÜ SxxxExxxx arve nr 12007 summas 96 060,54 eurot. Samuti vormistasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx ja OÜ Lxxxxx Vxxxxx vahelise teostatud tööde akti nr 2 (27.07.2012). Nii arve kui akt kajastasid sarnaselt hinnapakkumisega ehitustööde hinda tegelikust kõrgemana, s.o olid oma sisu poolest võltsitud. Kuivõrd tegemist oli võltsitud arvega, siis oli poolte vahel ka kokku lepitud, et selle alusel tegelikku täies mahus maksmist ei toimu ehk osa raha makstakse OÜ-le SxxxExxxx üksnes näilikult. OÜ SxxxExxxx arve nr 12007 näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel ning kolmandaid isikuid, kelledele anti vastavad juhised, ära kasutades järgnevalt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus

PXXXXX ametnikud, olles tööde maksumuse, teostaja ning tööde eest tasumise fakti osas eksimuses hoitud, lugesid OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 16.09.2013 otsuse nr 13-6/1649 alusel OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx välja toetuse 15 231,48 eurot. Toetussumma kanti 30.09.2013 OÜ Lxxxxx Vxxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Koostades ja esitades perioodil mai 2012 kuni august 2013 PXXXXX -le valeandmeid sisaldavaid kuludeklaratsioone, võltsitud arveid ja akte, valeandmeid tegeliku tööde teostaja osas, viisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX ametnikud teadvalt eksitusse, et OÜ Lxxxxx Vxxxxx on OÜ-le SxxxExxxx teostatud tööde eest arvete alusel kokku tasunud 240 143,39 eurot (km-ga). Kui PXXXXX ametnikud oleksid valeandmete esitamisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PXXXXX , tuginedes Määruse § 16 lõikele 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele, OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx toetuse välja maksmata. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et tema nõustus OÜ SxxxExxxx valeandmetega hinnapakkumise koostamisega ja PXXXXX -le esitamisega ning allkirjastas valeandmetega teostatud tööde aktid sama äriühingu nimel ja koostas valeandmetega arved sama äriühingu nimel selleks, et neid saaks kasutada näilike tehingute ahelas. Veel osales ta näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ SxxxExxxx nimel. Xxxx xxxxx oli seejuures teadlik, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. OÜ Lxxxxx Vxxxxx sai toetuse saamisega majanduslikku kasu kuna taotletud toetuse summa oli mõeldud äriühinguga seotud objekti arendamiseks. OÜ LxxxExxxx sai majanduslikku kasu kuna oli makstava investeeringutoetusega seoses objekti tegelik ehitaja. Eelkirjeldatud tegevusega petsid OÜ Lxxxxx Vxxxxx, OÜ LxxxExxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja investeeringutoetuse summas 99 601,44 eurot. Määratud toetussumma 99 925 eurot ning väljamakstud toetussumma 99 601,44 eurot erinevus 323,56 euro võrra tuleneb asjaolust, et OÜ Lxxxxx Vxxxxx jättis nimetatud mahus investeeringu teostamist tõendavad dokumendid PXXXXX -le esitamata. Seega jättis ka PXXXXX viimase toetuseosa välja maksmata. Süüdistus on antud episoodis esitatud OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx ja Xxxx xxxxxile. •

jooksul sarnase suurusega rahasummasid korduvalt läbi, et luua mulje OÜ LxxxExxxx arve tasumisest, kuid sisulist maksmist ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingute ahelaga (raharingidega). Raharingide eesmärgiks oli hankida PXXXXX -le esitamiseks sobivas kogusummas maksekorraldused, et taotleda viimase toetusosa väljamaksmist. 13.01.2015 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le e-postaadressil info@Pxxxxx .ee OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel kuludeklaratsiooni koos OÜ LxxxExxxx võltsitud arvega nr 14092 (13.11.2014), võltsitud teostatud tööde aktiga nr 4 ja arve tasumist näitavate 24.11.2014 maksekorraldustega, millega lõi PXXXXX ametnikes teadvalt valemulje, et OÜ Bxxxxx Pxxxxx on teostanud täiendava 9356,30 euro (km-ta) investeeringu. PXXXXX ametnikud, olles tööde maksumuse ning nende eest näidatud mahus tasumise fakti osas eksimuses hoitud, lugesid seejärel OÜ Bxxxxx Pxxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 20.07.2015 otsuse nr 13-6/892 alusel OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx välja toetussumma 4678,15 eurot. Toetussumma kanti OÜ Bxxxxx Pxxxxx kontole nr SXXXXXXX MXXXX 04.08.2015. Kui PXXXXX ametnikud oleksid valeandmete esitamisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PXXXXX , tuginedes Määruse § 16 lõikele 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele, OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx toetuse välja maksmata. Sellise tegevusega sai OÜ Bxxxxx Pxxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud toetusega ehitati äriühinguga seotud investeeringuobjekti. OÜ LxxxExxxx sai majanduslikku kasu kuna oli makstava investeeringutoetusega seoses objekti tegelik ehitaja. Eelkirjeldatud tegevusega petsid OÜ Bxxxxx Pxxxxx, OÜ LxxxExxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx grupis PXXXXX -lt välja investeeringutoetuse summas 85 324,50 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx, Xxxx xxxxxle ja Xxxx xxxxxile. OÜ Xxxx xxxxx nimel esitatud taotlustega seotud toetuse väljapetmine •

rekonstrueerimiseks ning söödahoidla ehitamiseks. XXXXX xxxx kinnistule seadis ta 30.09.2009 hoonestusõiguse OÜ XXXXX xxxx kasuks. Koos avaldusega esitas XXXXX xxxx investeeringuobjektil ehitustööde teostamiseks kolm hinnapakkumist, tunnistades nende hulgast võitnud pakkujaks OÜ XXXXX xxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 142009490341. PXXXXX peadirektori 19.03.2010 käskkirjaga nr 13-6/479 OÜ XXXXX xxxx taotlus rahuldati ning määrati nimetatud projektile toetus. Investeeringu tegemist tõestavate dokumentide esitamiseks anti kolmeaastane tähtaeg. 24.07.2012 esitas XXXXX xxxx OÜ XXXXX xxxx nimel PXXXXX -le posti teel avalduse, milles palus asendada OÜ XXXXX xxxx pakkumine OÜ LxxxExxxx hinnapakkumisega. Avaldusele lisas ta OÜ LxxxExxxx 16.07.2012 hinnapakkumise lambalauda rekonstrueerimiseks ja heinaküüni ehitamiseks kogusummas 233246,76 eurot (käibemaksuga summa, sõnnikuhoidla rekonstrueerimise maksumuseta). PXXXXX jättis 22.08.2012 OÜ XXXXX xxxx juhatuse liikme XXXXX xxxx 24.07.2012 esitatud avalduse puuduste tõttu rahuldamata põhjusel, et sellele ei olnud tähtajaks 13.08.2012 lisatud võrreldavaid hinnapakkumisi. Seejärel muutsid XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx 16.07.2012 hinnapakkumist, lisades sellele ka sõnnikuhoidla rekonstrueerimise maksumuse ning koostasid veel hinnapakkumised OÜ Äxxx Pxxxx ja nimeta (so tuvastamata) hinnapakkuja nimel. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja XXXXX xxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ LxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Teised hinnapakkumised olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ LxxxExxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kuna PXXXXX ei olnud jätkuvalt rahul XXXXX xxxx poolt esitatud OÜ LxxxExxxx hinnapakkumisega, esitas XXXXX xxxx 2012 septembris täpselt tuvastamata kuupäeval 19.09.2012 kuupäeva kandva OÜ LxxxExxxx hinnapakkumise summas 233 246,76 eurot, mis osutus lõplikuks hinnapakkumiseks kuna PXXXXX selle kinnitas. 25.09.2012 PXXXXX teavitas kirjaga XXXXX xxxxt, et OÜ XXXXX xxxx on OÜ-ga LxxxExxxx asendatud ning objektide abikõlblikud maksumused vähenevad, kuid toetuste summa jääb samaks. Kokku aktsepteeris PXXXXX abikõlblikku maksumust 194 372,30 (käibemaksuga 233 246,76 eurot), millest toetussumma moodustas 95 928,19 eurot. Omafinantseering pidi seega olema 98 444,11 eurot. Kõik hinnapakkumised võltsiti XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, vältida kohustuslikku omafinantseeringut summas 98 444,11 eurot ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Põllumajandusministri 09.11.2007 määrus nr 129 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“, alates 23.08.2010 põllumajandusministri määrus nr 87 (edaspidi episoodis Määrus): •

Kxxxx Lxxxxxx Xxxx xxxxxi teadmisel PXXXXX -le 15.03.2011 kuni 31.05.2013 perioodi kohta võltsitud kuludokumente ja teostatud tööde aktidega tõendatud kuludeklaratsioone, mis kajastasid valeandmeid. Sellega soovisid nad PXXXXX -le tõendada nagu oleks tegelikult nõutud omafinantseeringu mahus tööd ja kulutused tehtud. Kuna tegelikkuses Kxxxx Lxxxxxx omafinantseeringut teha ei kavatsenud või plaanis teha vaid osaliselt ning esitatud hinnapakkumised olid võltsitud, siis esitas Kxxxx Lxxxxxx 07.09.2010 toetuse avaldusega PXXXXX -le Määruse § 10 lg 2 p 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004, 24, 163) § 456 lg 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 112 tähenduses teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis määrati PXXXXX peadirektori 31.01.2011 käskkirjaga nr 13-6/165 OÜ-le Lxxxxxxx Mxxxx toetus 299 745,63 eurot puidutööstuse hoone rekonstrueerimiseks. Investeeringu tegemist tõestavate dokumentide esitamiseks anti kaheaastane tähtaeg. Seejärel, tõendamaks projekti raames abikõlbuliku maksumuse 601 241,04 euro suuruse (käibemaksuta) investeeringu teostamist, esitas Kxxxx Lxxxxxx VxxxVxxxx nimel PXXXXX -le kokku kolm kuludeklaratsiooni koos kuludokumentidega vastavalt 16.03.2011, 20.08.2012 ja 31.05.2013. Kuludeklaratsioonide ja nendele lisatud dokumentide esitamisega näitas Kxxxx Lxxxxxx PXXXXX -le, et VxxxVxxxx on OÜ-le LxxxExxxx teostatud tööde eest arvete alusel kokku tasunud 721 488,66 eurot (508 000 krooni (32 467,12 eurot) ja 689 021,54 eurot). Tegelikkuses see niimoodi ei olnud. Kxxxx Lxxxxxx ja Xxxx xxxxx leppisid kokku, et esimese (I) kuludeklaratsiooniga PXXXXX -le esitatavad OÜ LxxxExxxx arved nr 11007, 11012, 11014, 11018, teise (II) kuludeklaratsiooniga esitatavad OÜ LxxxExxxx arved nr 12026, 12033, 12040, 12043, 12049, 12050 ja kolmanda (III) kuludeklaratsiooniga esitatavad OÜ LxxxExxxx arved nr 13011, 13048 esitab Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx nimelt OÜ-le Lxxxxxxx Mxxxx võltxxx xxetena, mille alusel täies mahus (arved nr 11007, 11012, 11014, 11018, 12026, ja 13011) või osaliselt (arved nr 12033, 12040, 12043, 12049, 12050, 13048) tegelikku tasumist ei toimu, s.o raha või osa sellest makstakse OÜ-le LxxxExxxx üksnes näilikult. OÜ LxxxExxxx arve nr 11007 näilik tasumine toimus Kxxxx Lxxxxxxu poolt Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus

31.08.2012 kell 16.43 esitas OÜ EXXXXX osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx e-posti teel aadressilt info@Exxxxx .ee OÜ EXXXXX nimel toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 raames toetust xxxxx maakonnas xxxxxxxxx vallas (praegune xxxxxi vald) xxxxxxxx külas äriühinguga seotud xxxxxxxxx tootmishoone rekonstrueerimiseks kokku 49,97% kavandatavast kogumaksumusest s.o 100 000 eurot. XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx leppisid eelnevalt kokku, et nad taotlevad OÜ-le EXXXXX PXXXXX -st maksimumtoetuse 100 000 eurot, et rekonstrueerida OÜ-le XXXXX XXXX (võrdsed osanikud Xxxx xxxxx ja XXXXX xxxx) kuuluval xxxxxxxxx kinnistul (registriosa nr xxxxxxx asuv sigala puidutööstuse tootmishooneks. Enne PXXXXX -le taotluse esitamist so allkirjastas XXXXX xxxx OÜ XXXXX XXXX ja OÜ EXXXXX vahelise üürilepingu, millega OÜ XXXXX XXXX andis XXXXX xxxx kinnistul asuva puidutööstushoone alates 01.07.2012 kümneks aastaks OÜ EXXXXX kasutusse. Üüritasu maksmise asemel kohustus OÜ EXXXXX hoone rekonstrueerima. Koos avaldusega esitas XXXXX xxxx kolm hinnapakkumist ehitustööde maksumuse kohta, mille hulgast XXXXX xxxx tunnistas kokkuleppel Xxxx xxxxxiga võitnud pakkujaks OÜ SxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 310012651598. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja XXXXX xxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ SxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid Xxxx xxxxx ja XXXXX xxxx veel OÜ Äxxx Pxxxx ja Cxxx Exxxx nimel hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ SxxxExxxx hinnapakkumise summas 200119,49 võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti XXXXX xxxxi ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel. Hinnapakkumised võltsiti selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, vältida kohustuslikku omafinantseeringut summas 100110,49 eurot ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Xxxx xxxxx oli teadlik, et tegelikult teostavad ehitustöid Xxxx xxxxxi äriühingu OÜ LxxxExxxx töötajad ning xxxx xxxxx poolt leitud töömehed. Kuigi OÜ SxxxExxxx juhatuse liige Xxxx xxxxx oli nendest asjaoludest teadlik kuid oli sellele vaatamata nõus pettuses osalema. Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • •

Kuna tegelikkuses XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx omafinantseeringut teha ei kavatsenud või plaanisid teha vaid osaliselt ning esitatud hinnapakkumised ja andmed tööde teostaja kohta olid võltsitud, siis oli tegemist PXXXXX -le teadlikult valeandmete esitamisega Määruse § 10 lg 2 p 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 2 p 4 (RT I 2009, 56, 375) tähenduses, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis määrati PXXXXX peadirektori 16.01.2013 otsusega nr 13-6/99 OÜ-le EXXXXX toetus 100 000 eurot. Samas otsuses on märgitud abikõlbliku summana 200 119,49 eurot. Investeeringu tegemist tõestavate dokumentide esitamiseks anti kaheaastane tähtaeg. Lisaks hinnapakkumistega tahtlikus manipuleerimises ja selliste hinnapakkumiste PXXXXX -le esitamises seisnes pettus ka XXXXX xxxxi poolt Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel omafinantseeringu teostamata jätmise või osalise teostamise varjamises. PXXXXX -le võltsitud kuludokumentide ja teostatud tööde aktidega tõendatud kuludeklaratsioonide esitamises, mis kajastasid valesid andmeid ja lisasid eesmärgiga tõendada PXXXXX -le nagu oleks tegelikult nõutud omafinantseeringu mahus tööd ja kulutused tehtud. OÜ SxxxExxxx arveid ning OÜ EXXXXX ja OÜ SxxxExxxx vahelisi teostatud tööde akte koostasid vastavalt eelnevale kokkuleppele OÜ SxxxExxxx juhatuse liige Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx, kes tegelikult XXXXX xxxx investeeringuobjektil ehitustöid korraldasid. Xxxx xxxxx andis vastavatele dokumentidele OÜ SxxxExxxx esindajana allkirjad. Tõendamaks projekti raames abikõlbliku maksumuse 200 119,49 euro suuruse (käibemaksuta) investeeringu teostamist, esitas XXXXX xxxx OÜ EXXXXX nimel PXXXXX -le kokku neli kuludeklaratsiooni koos kuludokumentidega vastavalt 21.03.2013, 22.05.2013, 24.10.2013 ja 31.12.2014. Kuludeklaratsioonide ja nendele lisatud dokumentide esitamisega soovis XXXXX xxxx PXXXXX -le näidata, et OÜ EXXXXX on OÜ-le SxxxExxxx teostatud tööde eest arvete alusel kokku tasunud 240 143,39 eurot (52 459,58 + 99 061,26 + 83 093,68 + 5528,87). Tegelikult see niimoodi ei olnud. OÜ SxxxExxxx 01.03.2013 arve nr 13004 näilik tasumine toimus XXXXX xxxx poolt Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus

Sellega panid Xxxx xxxxx (endise nimega Xxxx xxxxx), OÜ Pxxxxxxxxx (endine Axxxxxxxxx Hxxxx), Xxxx xxxxx, OÜ Lxxxxx Vxxxxx, OÜ Bxxxxx Pxxxxx ja OÜ Xxxx xxxxx toime kuriteo KarS § 210 lg 3 järgi, so pettuse teel soodustuse saamise. Xxxx xxxxxi süüdistus rahapesus Xxxx xxxxxi süüdistatakse ka selles, et tema pani toime KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis XXXXX xxxx (XXXXX xxxx) ja Xxxx xxxxxiga suures ulatuses rahapesu. Rahapesu eelkuritegu seisnes selles, et XXXXX xxxx OÜ EXXXXX (xxxxxxxx) juhatuse liikmena pettis grupis koos OÜ EXXXXX osaniku Xxxx xxxxxiga ja Xxxx xxxxxi kaasabil ajavahemikul 31.08.2012-27.04.2015 OÜ EXXXXX nimel Pxxxxxxxxxxxxx Rxxxxxxxxx ja Ixxxxxxxxxxxxx Axxxxxx (edaspidi PXXXXX ) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 väikeprojektid raames välja investeeringutoetuse summas 100 000 eurot OÜ-le XXXXX XXXX kuuluval XXXXX xxxx kinnistul asuva sigala puidutööstuse tootmishoone rekonstrueerimiseks. Pettus seisnes nõutava omafinantseeringu tegemata jätmises ja ehitusobjekti maksumuse tegelikust maksumusest kallimana näitamises selleks, et mitte tasuda nõutavat omafinantseeringut ning pettuse varjamiseks PXXXXX -le teostatavate tööde maksumuse ning nende eest tasumise fakti kohta võltsitud dokumentide esitamises. Välja petetud rahast kulutasid XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx sigala rekonstrueerimiseks vähemalt 96 928,20 eurot, mille OÜ EXXXXX tasus OÜ-le SxxxExxxx ehitustööde teostamise eest. Eelkirjeldatud teoga panid XXXXX xxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so soodustuskelmuse. Soodustuskelmuse teel saadud 100 000 euro suuruse tulu ja selle asemel saadud renoveeritud puidutööstuse tootmishoone tõelise olemuse ja päritolu varjamiseks ning kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimise vältimise eesmärgil leppisid XXXXX xxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et müüvad OÜ-le XXXXX XXXX (juhatuse liige XXXXX xxxx, osanikudxO. xxxxxja x. Rxxxxxxxx kuuluva XXXXX xxxx kinnistu (reg nr 957938, edaspidi kinnistu) koos xXXXXX OÜ (juhatuse liige XXXXX xxxx), XXXXX xxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt eelnevalt soodustuskelmuse teel PXXXXX -lt välja petetud 96 928, 20 euro eest renoveeritud sigalaga XXXXX xxxxOÜ-le (juhatuse liige ja osanik Xxxx xxxxx) ning seejärel OÜ-le XXXXX xxxx (osanik ja juhatuse liige Xxxx xxxxx) ning XXXXX xxxx OÜle (osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx). Need tehingud olid näilikud, kuna tehingute eesmärgiks oli varjata kuriteo läbi vara saanud OÜ XXXXX XXXX seotust, takistada vara arestimist ja hilisemat võimalikku konfiskeerimist ning viia kinnistud kuriteo toime pannud isikute kontrolli alla uude juriidilisse kehasse, millel puudub seos rahapesu eelkuriteoga ja rahapesu eelkuritegu toimepannud isikutega. XXXXX xxxx, XXXXX xxxx ja XXXXX xxxx kuritegeliku kokkuleppe kohaselt sõlmisid OÜ XXXXX XXXX, esindaja XXXXX xxxx, ja OÜ XXXXX xxxx, esindaja Xxxx xxxxx 27.08.2014 Tartus xxxxxxxxxx, kinnistu näiliku müügilepingu, mille kohaselt oli kinnistu müügihind 21 000 eurot. Müügiobjekti eest tasumine pidi lepingu kohaselt toimuma OÜ XXXXX XXXX arvelduskontole XXXXX XXXX. Tegelikult kinnistu eest tasumist ei toimunud. Lepingupoolte esindajad XXXXX xxxx ja XXXXX xxxx püüdsid jätta muljet, et kinnistu müügihinnast on tasutud 6999 eurot. Selleks tegid XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx järgmised rahaülekanded, mille tulemusena jõudis tasumisena näidatud summa tagasi XXXXX xxxx valdusesse: − 27.08.2014 kell 16.39 kandis Xxxx xxxxx interneti teel OÜ XXXXX xxxxarvelduskontolt XXXXX XXXX XXXXX XXXX OÜ arvelduskontole SEB pangas XXXXX XXXX 6999 eurot, millest

− 27.08.2014 kell 16.59 võttis XXXXX xxxx Tartus, SEB Panga Ülikooli kontoris (aadressil Tartus, xxxxxxxxxx) OÜ XXXXX XXXX arvelduskontolt XXXXX XXXX sularahas välja 6950 eurot ja andis vähemalt 6000 eurot XXXXX xxxxle; − 27.08.2014 kell 17.06 maksis Xxxx xxxxx Tartus, Üxxxxxxxxx, enda isiklikule kontole SEB Pangas XXXXX XXXX 6000 eurot. 27.08.2014 müügilepingu puhul oli tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes, sest lepingupooled leppisid kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, st XXXXX xxxxOÜ ei soovinud omandada XXXXX xxxx kinnistut, vaid tekitada müügilepingute jadasse näiliselt heauskne ostja. Tehingupooled tahtsid vaid jätta muljet omandivahetusest. 22.04.2015.a. Tallinnas xxxxxxxxxxxsõlmisid XXXXX xxxxOÜ, esindaja XXXXX xxxx ja ALxx Gxxxx, esindaja juhatuse liige ja osanik Xxxx xxxxx, ning XXXXX xxxx OÜ, esindaja osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx, kinnistu müügilepingu, mille kohaselt ALxx Gxxxx ja XXXXX xxxx ostsid XXXXX xxxx kinnistu koos renoveeritud sigalaga turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga 7500 euro eest. Seega kuritegelikul teel saadud vara arvelt parendatud XXXXX xxxx kinnisasi võõrandati vara päritolu, tõelise olemuse ja omandiõiguse ning arestimise ja konfiskeerimise vältimiseks näilikult legaalsete majandustehingutena erinevate juriidiliste isikute varjus uuesti XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxxi ning hiljem Xxxx xxxxxe erinevate äriühingute vahel toimunud tehingute kaudu XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxxi kontrolli all olevate juriidiliste isiku kaasomandisse. Alates 08.11.2017 kuulub 1⁄2 XXXXX xxxx kinnistust OÜ-le XXXXX xxxx(juhatuse liige ja osanik XXXXX xxxx) ja 1⁄2 kinnistust OÜ-le XXXXX xxxx. Sellega pani Xxxx xxxxx toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so rahapesu grupi poolt ja suures ulatuses. Xxxx xxxxxe süüdistus rahapesus Xxxx xxxxxe (Xxx xx) süüdistatakse selles, et tema pani toime KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis XXXXX xxxx (xxxx) ja Xxxx xxxxxiga suures ulatuses rahapesu. Rahapesu eelkuritegu seisnes selles, et XXXXX xxxx OÜ EXXXXX (11318716) juhatuse liikmena pettis grupis koos OÜ EXXXXX osaniku Xxxx xxxxxiga ja Xxxx xxxxxi kaasabil ajavahemikul 31.08.2012-27.04.2015 OÜ EXXXXX nimel XXXXX xxxx(edaspidi PXXXXX ) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 väikeprojektid raames välja investeeringutoetuse summas 100 000 eurot OÜ-le XXXXX XXXX kuuluval XXXXX xxxx kinnistul asuva sigala puidutööstuse tootmishoone rekonstrueerimiseks. Pettus seisnes nõutava omafinantseeringu tegemata jätmises ja ehitusobjekti maksumuse tegelikust maksumusest kallimana näitamises selleks, et mitte tasuda nõutavat omafinantseeringut ning pettuse varjamiseks PXXXXX -le teostatavate tööde maksumuse ning nende eest tasumise fakti kohta võltsitud dokumentide esitamises. Välja petetud rahast kulutasid XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx sigala rekonstrueerimiseks vähemalt 96 928,20 eurot, mille OÜ EXXXXX tasus OÜ-le SxxxExxxx ehitustööde teostamise eest. Eelkirjeldatud teoga panid XXXXX xxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so soodustuskelmuse. Soodustuskelmuse teel saadud 100 000 euro suuruse tulu ja selle asemel saadud renoveeritud puidutööstuse tootmishoone tõelise olemuse ja päritolu varjamiseks ning kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimise vältimise eesmärgil leppisid XXXXX xxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et müüvad OÜ-le XXXXX XXXX (juhatuse liige XXXXX xxxx, osanikud XXXXX

xxxx ja XXXXX xxxx) kuuluva XXXXX xxxx kinnistu (reg nr 957938, edaspidi kinnistu) koos EXXXXX OÜ (juhatuse liige XXXXX xxxx), XXXXX xxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt eelnevalt soodustuskelmuse teel PXXXXX -lt välja petetud 96 928, 20 euro eest renoveeritud sigalaga XXXXX xxxxOÜ-le (juhatuse liige ja osanik Xxxx xxxxx) ning seejärel OÜ-le XXXXX xxxx (osanik ja juhatuse liige Xxxx xxxxx) ning XXXXX xxxx OÜle (osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx). Need tehingud olid näilikud, kuna tehingute eesmärgiks oli varjata kuriteo läbi vara saanud OÜ XXXXX XXXX seotust, takistada vara arestimist ja hilisemat võimalikku konfiskeerimist ning viia kinnistud kuriteo toime pannud isikute kontrolli alla uude juriidilisse kehasse, millel puudub seos rahapesu eelkuriteoga ja rahapesu eelkuritegu toimepannud isikutega. XXXXX xxxx, XXXXX xxxx ja XXXXX xxxx kuritegeliku kokkuleppe kohaselt sõlmisid OÜ XXXXX XXXX, esindaja XXXXX xxxx, ja OÜ XXXXX xxxx, esindaja Xxxx xxxxx 27.08.2014 Tartus Xxx xx, kinnistu näiliku müügilepingu, mille kohaselt oli kinnistu müügihind 21 000 eurot. Müügiobjekti eest tasumine pidi lepingu kohaselt toimuma OÜ XXXXX XXXX arvelduskontole XXXXX XXXX. Tegelikult kinnistu eest tasumist ei toimunud. Lepingupoolte esindajad XXXXX xxxx ja XXXXX xxxx püüdsid jätta muljet, et kinnistu müügihinnast on tasutud 6999 eurot. Selleks tegid XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx järgmised rahaülekanded, mille tulemusena jõudis tasumisena näidatud summa tagasi XXXXX xxxx valdusesse: − 27.08.2014 kell 16.39 kandis Xxxx xxxxx interneti teel OÜ XXXXX xxxxarvelduskontolt XXXXX XXXX XXXXX XXXX OÜ arvelduskontole SEB pangas XXXXX XXXX 6999 eurot, millest − 27.08.2014 kell 16.59 võttis XXXXX xxxx Tartus, SEB Panga Ülikooli kontoris (aadressil Tartus,xxxxxxxxxxx) OÜ XXXXX XXXX arvelduskontolt XXXXX XXXX sularahas välja 6950 eurot ja andis vähemalt 6000 eurot XXXXX xxxxle; − 27.08.2014 kell 17.06 maksis Xxxx xxxxx Tartus, Xxx xx, enda isiklikule kontole SEB Pangas XXXXX XXXX 6000 eurot. 27.08.2014 müügilepingu puhul oli tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes, sest lepingupooled leppisid kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, st XXXXX xxxxOÜ ei soovinud omandada XXXXX xxxx kinnistut, vaid tekitada müügilepingute jadasse näiliselt heauskne ostja. Tehingupooled tahtsid vaid jätta muljet omandivahetusest. 22.04.2015.a. Tallinnas xxxxxxxxxx sõlmisid XXXXX xxxxOÜ, esindaja XXXXX xxxx ja ALxx Gxxxx, esindaja juhatuse liige ja osanik Xxxx xxxxx, ning XXXXX xxxx OÜ, esindaja osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx, kinnistu müügilepingu, mille kohaselt ALxx Gxxxx ja XXXXX xxxx ostsid XXXXX xxxx kinnistu koos renoveeritud sigalaga turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga 7500 euro eest. Kokkuleppel XXXXX xxxxga vara päritolu, tõelise olemuse ja omandiõiguse varjamiseks tegi XXXXX xxxx järgmised tehingud: Alates 01.09.2015 sai OÜ XXXXX xxxx osanikuks OÜ XXXXX xxxx(reg kood 12842017). OÜ XXXXX xxxxjuhatuse liige oli kuni 15.09.2017 XXXXX xxxx ja edaspidi Xxxx xxxxx. Alates 25.09.2017 sai OÜ XXXXX xxxx juhatuse liikmeks Xxxx xxxxx. 28.09.2017 sõlmisid OÜ XXXXX xxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx) ja OÜ XXXXX xxxx(juhatuse liige Xxxx xxxxx) ühinemislepingu, mille kohaselt OÜ XXXXX xxxx ja OÜ XXXXX xxxxühinesid ning OÜ XXXXX xxxx kustutati. Ühinemislepingu p 6.1 kohaselt lepiti kokku ka vara tervikuna üleandmine.

30.10.2017 esitas Xxxx xxxxx Äriregistrile kandeavalduse äriühingute ühinemise kohta ja äriregistrisse tehti vastav kanne 08.11.2017. 06.11.2017 esitas Xxxx xxxxx XXXXX xxxx bilansi ajavahemiku 31.12.2014 – 30.09.2017 kohta, millest nähtub, et äriühingul puudub põhivara. 28.09.2017 sõlmisid OÜ XXXXX xxxxja XXXXX xxxxOÜ (reg kood xxxxxxxxx juhatuse liige Xxxx xxxxx) ühinemislepingu, mille kohaselt OÜ XXXXX xxxxja XXXXX xxxxOÜ ühinesid ning OÜ XXXXX xxxxkustutati. Ühinemislepingu p 6.1 kohaselt lepiti kokku ka vara tervikuna üleandmine. OÜ XXXXX xxxxjuhatuse liige ja osanik on alates asutamisest 16.06.2016 Xxxx xxxxx. 30.10.2017 esitas Xxxx xxxxx Äriregistrile kandeavalduse nimetatud äriühingute ühinemise kohta ja äriregistrisse tehti vastav kanne 08.11.2017. 30.10.2017 esitas Xxxx xxxxx XXXXX xxxxOÜ bilansi 01.01.2017 – 30.09.2017 kohta ja 06.11.2017 esitas bilansi XXXXX xxxxOÜ ajavahemiku 31.12.2016 – 30.09.2017 kohta. Majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingul puudub põhivara, kuigi ülalkirjeldatud lepingute kohaselt pidi äriühingule kuuluma kinnistu 1⁄2 kaasomandist XXXXX xxxx kinnistule. Mõlema ühinemislepingu p 9.11 kohaselt ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läks ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule ning ühendatav ühing loeti lõppenuks. Pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites ühendava ühingu juhatuse avalduse alusel. Seega varjas XXXXX xxxx nii OÜ XXXXX xxxx kui ka OÜ XXXXX xxxxbilanssides 1⁄2 XXXXX xxxx kinnistu kuulumist enda osalusega ja juhtimise all olevatele äriühingutele. Alates 08.11.2017 kuulub 1⁄2 XXXXX xxxx kinnistust OÜ-le XXXXX xxxx. OÜ XXXXX xxxxjuhatuse liige Xxxx xxxxx jättis kinnistusraamatu pidajale omaniku vahetuse kohta kandeavalduse tegemata, varjates sellega kinnistu tegelikku omanikku. Seega kuritegelikul teel saadud vara arvelt parendatud XXXXX xxxx kinnisasi võõrandati vara päritolu, tõelise olemuse ja omandiõiguse ning arestimise ja konfiskeerimise vältimiseks näilikult legaalsete majandustehingutena erinevate juriidiliste isikute varjus uuesti XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxxi ning hiljem Xxxx xxxxxe ja Xxxx xxxxxi kontrolli all olevate juriidiliste isiku kaasomandisse. Seega pani Xxxx xxxxx toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so rahapesu grupi poolt ja suures ulatuses. Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 3001 lg 1 järgi Xxxx xxxxxit (XXXXX xxxx) süüdistatakse ka selles, et tema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxliikme ja abilinnapeana, s.o ametiisikuna pani ajavahemikul 2015-2016 toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. See seisnes järgmises tegevuses: Tartu Linnavolikogu 12.11.2013 otsusega nr 5 kinnitati Tartu Linnavalitsuse liikmeks ja nimetati ametisse abilinnapea Xxxx xxxxx. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-de 7 lg 1 ja 2 ning 49 lg 7 järgi oli Xxxx xxxxxil linnavalitsuse liikmena õigus osaleda määruste ja korralduste vastuvõtmisel. KOKS §-i 30 lg 1 p-de 1, 2, 3 järgi oli ta pädev lahendama ja korraldama kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele, ning lahendama ja korraldama kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse.

KOKS §-i 49 lg 41 järgi pidi Xxxx xxxxx abilinnapea ja linnavalitsuse liikmena koordineerima tegevusvaldkondi ja korraldama struktuuriüksuse valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamist abilinnapeale üleantud volituste piires. Tartu linnapea 21.11.2013 käskkirjaga nr 200 „Linnavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus ja üksteise asendamise kord“ (muudetud Tartu linnapea 15.04.2014 käskkirjaga nr 49 ja 26.05.2015 käskkirjaga nr 58) määrati Xxxx xxxxxi vastutusvaldkonnaks rahanduse, eelarve, laenupoliitika, linnavarade, ettevõtluse, turismi ja välisprojektide küsimused. Seega oli Xxxx xxxxx Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1, lg 2 p 1, 2 mõistes, s.o füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks alaline ametiseisund nimetamise alusel. 2015 alguses tekkis Xxxx xxxxxil soov rajada Tartu linnas xxxxxxxxxxxx tänava piirkonda lõbustuspark ja ta hakkas uurima sellise projekti teostamise erinevaid võimalusi. Pärast seda, kui XXXXX xxxxesindaja saatis 07.12.2015 Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonda kirjaliku teate, et mittetulundusühing soovib Tartu Linnavalitusega 01.10.2009 sõlmitud Tartuxxxxxxxxxxxxkinnistu tasuta kasutamise lepingu lõpetada, otsustas Xxxx xxxxx teha kõik endast sõltuva, et rajada lõbustuspark nimetatud kinnistule. Oma soovist informeeris ta korduvalt nii oma alluvaid linnavarade osakonnast kui ka abilinnapead Jxxxx Lxxxxxxxxx , kes oli seotud hilisema Tartu Linnavalitsuse poolt välja kuulutatud ideekonkursi ettevalmistamisega. Tartu abilinnapeana, kelle vastutusvaldkonda kuulus linna omandis olevate haldushoonete koristuse korraldamine, üldine haldus, nende tegevuste teostajate leidmiseks hangete tegemine ja hoonete kasutamiseks lepingute sõlmimine, oli Xxxx xxxxx teadlik Tartu linna omandis oleva XXXXX xxxx kinnistuga seotud tegevustest 2016. aastal. Samuti teadis Xxxx xxxxx juba 2016 alguses, et Tartu Linnavalitsus plaanib 2016 maikuus välja kuulutada XXXXX xxxx kinnistuga seoses ideekonkursi, mida 17.05.2016 ka tehti. Xxxx xxxxx kasutas abilinnapeana oma ametiseisundist tulenevat mõju Tartu Linnavalitsuses ja saadud siseinformatsiooni ning hakkas juba enne ideekonkursi väljakuulutamist selleks valmistuma, saades sellega võimaluse ja konkurentsieelised ideekonkursil (ideede esitamise tähtaeg 1 kuu) parima idee esitamiseks, kusjuures tema tegevus seisnes järgmises: • • • • •

Olles isiklikult huvitatud XXXXX xxxx kinnistule lõbustuspargi rajamisest ja valmistades läbi oma eelnimetatud tegevuste seda ette, pidanuks Xxxx xxxxx Tartu Linnavalitsuses XXXXX xxxx seotud otsuste tegemisest taanduma. Kuna Xxxx xxxxx seda ei teinud, rikkus ta KVS §-s 11 lg 1 p-de 1, 2, 3 nõudeid. Seega Xxxx xxxxx, rikkudes jätkuva tegevusena ühtse tahtlusega teadvalt KVS §-s 11 lg 1 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses, pani ta toime KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 294 lg 1 järgi ja Xxx xx süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi Xxxx xxxxxit (XXXXX xxxx) ja Xxx xx süüdistatakse selles, et Xxx xx lubas ja ka andis Tartu Linnavalitsuse liikmele ja abilinnapeale Xxxx xxxxxile 2015 novembris ja detsembris altkäemaksu ning Xxxx xxxxx nõustus altkäemaksu vastu võtma ja ka võttis selle vastu oma ametiseisundi ärakasutamise eest. Nimetatud tegevus seisnes järgnevas: Xxxx xxxxx lubas Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ajavahemikul 2015 juuli kuni 2016 mai korduvalt OÜ Xxx xx juhatuse liikmele Xxx xxle, et tagab linnavalitsuse poolt Tartu linnas xxxxxxxxxxx majaelanikele parema juurdepääsu saamiseks xxxxxxxxxi tänavale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajade vahelise trepi renoveerimise. Nimetatud trepi renoveerimise sooviga pöördus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxelamus korteris nr x juuksurisalongi pidav Xxx xx 2015 juulis Tartu abilinnapea Xxxx xxxxxi poole väidetavalt xxxxxxxxxxx elanike ja ühistu nimel, kuid tegelikult olid tema esmasteks huvideks isiklik majanduslik huvi. Kuna Xxx xxle kuuluvast xxxxxxxxxxxkorterist pääses ainult sisehoovi, siis oleks xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx majade vahelise trepi renoveerimine tõstnud nii tema korteri väärtust kui taganud ka klientide parema juurdepääsu juuksurisalongile. 2015 juulis omavahelises vestluses sai Xxx xx Xxxx xxxxxilt põhimõttelise nõusoleku nimetatud trepi renoveerimiseks. Selleks, et trepi renoveerimisele anda ametlik käik, pidi Xxx xx Xxxx xxxxxile saatma avalduse, mida ta ka tegi. 14.08.2015 edastas ta Xxxx xxxxxile e-maili teel KÜ xxxxxxxx elanike nimel enda koostatud ja xxxxxxxxxxxx kui korteriühistu juhatuse esimehe allkirjaga avalduse, millega taotles xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx majade vahelise trepi renoveerimise rahastamist Tartu linna poolt. Seejärel korraldas Xxx xx 31.08.2015 Xxxx xxxxxile viimase soovil e-maili teel xxxxxxxxxxxxxxxx hinnapakkumise nr 856 „Käigutee ja trepi rajamine xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxvahelisel kinnistul“ maksumusega 16513,20 eurot (koos käibemaksuga) saatmise. Pärast hinnapakkumisega tutvumist teatas Xxxx xxxxx Xxx xxle, et Tartu linn on trepi projekteerimiseks ja ehitamiseks nõus eraldama 10000 eurot. Pärast seda palus Xxx xx OÜ Xxx xx esindajalt Xxx xxlt varasemas hinnapakkumises nr 856 märgitud tööde maksumust

vähendada vähemalt 10000 euroni, mida viimane ka tegi ja edastas seejärel 27.11.2015 muudetud hinnapakkumise Xxx xx palvel e-maili teel Xxxx xxxxxile. 30.11.2015 omavahelises telefonivestluses lubas Xxxx xxxxx Xxx xxle, et tagab Tartu linna poolt KÜ-le Xxx xx trepi renoveerimiseks vajaliku raha s.o kuni 10 000 euro eraldamise. Xxx xx aga omalt poolt lubas Xxxx xxxxxile selles eest, et Xxxx xxxxx oli juba korraldanud ja jätkuvalt korraldaks Tartu linna eelarvest trepi renoveerimist, tasuta pikemaajalist s.o vähemalt aastast tasuta juukselõikamise teenust Xxx xxle kuluvas juuksurisalongis, s.o altkäemaksu, millega Xxxx xxxxx nõustus ning ühel korral, 15.12.2015 ka kasutas, jättes Xxx xx juuksurisalongis juukselõikamise teenuse eest, mis maksis vähemalt 9 eurot, kokkuleppel Xxx xxga, tasumata. Vastutasuks altkäemaksu eest tagas Xxxx xxxxx ka selle, et Tartu linna eelarvest tasuti 29.03.2016 OÜ Xxx xx 28.01.2016 arve nr 14 alusel seoses trepi ehitusprojektiga 240 eurot ning jätkas kuni ametiaja lõpuni (26.05.2016) tööd selle nimel, et seoses trepi renoveerimisega eraldatakse Tartu linna eelarvest vähemalt 9 998, 40 eurot (OÜ Xxx xx korrigeeritud hinnapakkumine 27.11.2015) trepi renoveerimiseks. Seega Xxxx xxxxx, nõustudes vastu võtma ja võttes vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega Xxx xx, lubades ja andes altkäemaksu, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 13.12.2021. a toimunud kohtuistungil esitas prokuratuur kohtule KrMS § 202 lg 1 alusel (s.o kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur) kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxe, Xxxx xxxxx (end. Xxxx xxxxx), Xxxx xxxxx, OÜ Lxxxxx Vxxxxx, OÜ Bxxxxx Pxxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxe süüdistuses täielikult ning Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi. Seejuures on Xxxx xxxxxile ja Xxxx xxxxxele etteheidetavad rahapesukuriteod kvalifitseeritud KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi (s.o teise astme kuriteona). Tartu Maakohtu 04.01.2022. a määrusega kohus eraldas KrMS § 216 lg 4 alusel kriminaalasjast nr 1-19-2279 eraldi kriminaalasjaks (nr 1-22-225): Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 ning § 394 järgi, Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi, Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi, Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi, Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi, Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi, Xxxx xxxxxe süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi, Xxxx xxxxx (end. Xxxx xxxxx) süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi, Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi, OÜ Lxxxxx Vxxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi, OÜ Bxxxxx Pxxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi, Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi ning Xxxx xxxxxe süüdistus KarS § 349 järgi. Eraldamise põhjuseks oli taotluste esitamine KrMS § 202 lg.1 alusel. Kriminaalasjas nr. 1-19-2279 määras kohus jätkata Xxxx xxxxxile KarS § 3001 lg.1 ja § 294 lg.1 järgi esitatud süüdistuse ning Xxx xxle KarS § 298 lg.1 järgi esitatud süüdistuse menetlemist üldmenetluses.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas kriminaalasjas eeldused, mis võimaldavad süüdistatavate Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxe, Xxxx xxxxx (end Xxxx xxxxx), Xxxx xxxxx, OÜ Lxxxxx Vxxxxx, OÜ Bxxxxx Pxxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxe suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada, sh Xxxx xxxxxi süüdistuses osaliselt, so süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi. Xxxx xxxxxile on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 ning § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi; Xxxx xxxxxile on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2, § 3001 lg 1 ja § 294 lg 1 järgi; Xxxx xxxxxle on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxle on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxile on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxile on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxxele on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; OÜ-le Xxxx xxxxx (end Xxxx xxxxx) on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ-le Xxxx xxxxx on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ-le Xxxx xxxxx on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi ning Xxxx xxxxxele on esitatud süüdistus KarS § 349 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Prokurör leiab, et arvestades praegust kohtupraktikat, on Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxe teod käsitletavad XXXXX xxxx poolt toime pandud rahapesule kaasaaitamisena ning nende tegevus tuleb vastavalt teopanusele kvalifitseerida KarS 394 lg 1 - 22 lg 3 järgi. Kohus nõustub sellise käsitlusega. Kriminaalasjas on tuvastatud, et eelkuriteoga välja petetud 100 000 eurost kulutati vähemalt 96 928,20 eurot XXXXX xxxx kinnistul asuva puidutööstuse tootmishoone renoveerimiseks, kuid eelkuriteoga saadud tulu paigutati varasse, mille väärtus on väiksem kui KarS § 12 1 p-s 2 sätestatud suur ulatus. Eelkuriteona käsitatava teo alusel on esitatud eraldi süüdistus (KarS § 210 lg.2 alusel). Sellega on rahapesule kaasaaitamises süüdistatavad Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx osalenud oma tegevustega rahapesus KarS §-s 121 p-s 2 näidatust väiksemas ulatuses, mistõttu esialgselt KarS § 394 lg 2 (p 1.3) järgi kvalifitseeritav süüdistus on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Eeltoodust tulenevalt on alus Xxxx xxxxxi süüdistada selles, et tema koos Xxxx xxxxxega aitas kaasa soodustuskelmuse teel saadud 100 000 euro suuruse tulu ja selle asemel saadud renoveeritud puidutööstuse tootmishoone tõelise olemuse ja päritolu varjamisele ning kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimise vältimisele, milleks XXXXX xxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx leppisid kokku, et müüvad OÜ-le XXXXX XXXX (juhatuse liige XXXXX xxxx, osanikud XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxx) kuuluva XXXXX xxxx kinnistu (registriosa nr 957938) koos EXXXXX OÜ (juhatuse liige XXXXX xxxx), XXXXX xxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt eelnevalt soodustuskelmuse teel PXXXXX -lt välja petetud 96 928,20 euro eest renoveeritud sigalaga XXXXX xxxxOÜ-le (osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx). Need tehingud olid näilikud, kuna tehingute eesmärgiks oli varjata kuriteo läbi vara saanud OÜ XXXXX XXXX seotust, takistada vara arestimist ja hilisemat võimalikku konfiskeerimist ning viia kinnistud kuriteo toime pannud isikute kontrolli alla uude juriidilisse kehasse, millel puudub seos rahapesu eelkuriteoga ja rahapesu eelkuritegu toimepannud isikutega. Rahapesu toimepanemiseks sõlmisid OÜ XXXXX XXXX, esindaja XXXXX xxxx, ja OÜ XXXXX xxxx, esindaja Xxxx xxxxx 27.08.2014. a Tartus Xxx xx, kinnistu näiliku müügilepingu, mille kohaselt oli kinnistu müügihind 21 000 eurot. Müügiobjekti eest tasumine pidi lepingu kohaselt toimuma OÜ XXXXX XXXX arvelduskontole nr XXXXX XXXX.

xxxx kinnistut vaid jätta muljet omanikuvahetusest. 22.04.2015. a Tallinnas xxxxxxxxxx sõlmisid xxxxxxxxxxxxxOÜ, esindaja Xxxx xxxxx ja ALxx Gxxxx, esindaja juhatuse liige ja osanik Xxxx xxxxx, ning XXXXX xxxx OÜ, esindaja osanik ja juhatuse liige XXXXX xxxx, kinnistu müügilepingu, mille kohaselt ALxx Gxxxx ja XXXXX xxxx ostsid XXXXX xxxx kinnistu koos renoveeritud sigalaga turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga 7500 euro eest. Seega kuritegelikul teel saadud vara arvelt parendatud XXXXX xxxx kinnisasi võõrandati vara päritolu, tõelise olemuse ja omandiõiguse ning arestimise ja konfiskeerimise vältimiseks näilikult legaalsete majandustehingutena erinevate juriidiliste isikute varjus uuesti XXXXX xxxx ja Xxxx xxxxxi ning hiljem Xxxx xxxxxe erinevate äriühingute vahel toimunud tehingute kaudu Xxxx xxxxxe ja Xxxx xxxxxi kontrolli all olevate juriidiliste isikute kaasomandisse. Alates 08.11.2017. a kuulub 172 XXXXX xxxx kinnistust OÜ-le XXXXX xxxx(juhatuse liige ja osanik Xxxx xxxxx) ja 1⁄2 kinnistust OÜ-le XXXXX xxxx. Seega saab asuda seisukohale, et Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx panid toime KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesule kaasaaitamine. Seega süüdistused, mille osas lõpetamist taotletakse, on esitatud soodustuskelmuse toimepanemises ning sellele kaasaaitamises, samuti rahapesule kaasaaitamises. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuritegudega, kuna KarS § 210 lg 2 ja § 394 lg 1 sanktsioonid näevad võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse kohaldamise. KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel tuleb hinnata isiku süü suurust talle etteheidetavates tegudes. Oportuniteedi kohaldamisel ei tohi isiku süü olla suur. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole süüdistatavate süü kuritegude toimepanemisel suur. Soodustuskelmuse toimepanemise ajana tuleb käsitelda aega, millal PXXXXX -le esitati konkreetse objekti kohta viimane kuludeklaratsioon ehk pandi toime viimane teoakt, millega PXXXXX eksimusse viidi. Xxxx xxxxxi süüdistuse kohaselt esitati viimased kuludeklaratsioonid olenevalt episoodist ajavahemikul 02.05.2013. a kuni 03.05.2015. a ehk teod on toimepandud 6,5 kuni 8,5 aastat tagasi. Rahapesu viimane osategu tema puhul oli 22.04.2015. a, seega ka rahapesule kaasaaitamisest on möödunud juba rohkem kui 6,5 aastat. Xxxx xxxxxit puudutavas episoodis oli selleks kuupäevaks 22.12.2014. a ning Xxxx xxxxxi puudutavas episoodis 12.11.2014. a ehk teod on toimepandud rohkem kui 7 aastat tagasi. Xxxx xxxxxd puudutavates episoodides on nendeks kuupäevadeks 10.09 ja 12.11.2014. a

ning 13.01.2015. a ehk teod on samuti toimepandud ligikaudu 7 aastat tagasi. Xxxx xxxxxi puudutavas episoodis oli selleks kuupäevaks 03.05.2015. a ehk tegu on toimepandud 6,5 aastat tagasi. Xxxx xxxxxit puudutavates episoodides oli nendeks kuupäevadeks 12.12.2014. a ja 16.04.2015. a ehk teod on toimepandud rohkem kui 7 aastat tagasi. Xxxx xxxxxt puudutavas episoodis oli selleks kuupäevaks 03.05.2015. a ehk tegu on toimepandud 6,5 aastat tagasi. OÜ-d Xxxx xxxxx puudutavas episoodis oli selleks kuupäevaks 22.12.2014. a ning Xxxx xxxxx puhul 12.11.2014. a, seega rohkem kui 7 aastat tagasi. OÜ-d Lxxxxx Vxxxxx puudutavates episoodides oli nendeks kuupäevadeks 23.08 ja 30.10.2013. a ning 10.09.2014. a ehk tegu on ühe episoodi puhul üle 7 aasta tagasi ja kahe episoodi puhul üle 8 aasta tagasi. OÜ-d Bxxxxx Pxxxxx puudutavas episoodis oli selleks kuupäevaks 13.01.2015. a ehk tegu on toimepandud ligikaudu 7 aastat tagasi. OÜ-d Xxxx xxxxx puudutavas episoodis on selleks kuupäevaks 03.05.2015. a ehk tegu on toimepandud 6,5 aastat tagasi. Xxxx xxxxxele etteheidetavad teod jäävad ajavahemikku 2014. a kuni 2017. a. Viimasest rahapesu osateost on möödunud üle 4 aasta. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et absoluutsed aegumistähtajad ei ole enam kaugel. Seega on saabumas aeg, mil vajadus süüdistatavaid karistada ning sellest tulenevalt ka süü on vähenemas piirini, kust edasi enam kedagi süüdi tunnistada ega ka karistada ei tohi. Hetkel antud piir veel saabunud ei ole, kuid see ei ole enam kaugel, mistõttu ei saa ka rääkida enam suurest süüst. Xxxx xxxxxi süü suuruse hindamise juures tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et 18st kuriteoepisoodist 12 puhul on talle etteheide kuriteole kaasaaitamises, mis on aga kergeim teo toimepanemise vorm. Sellest tulenevalt tuleb ka kaasaaitaja süü suurust hinnata väiksemaks, kui see on täideviijate või kihutajate puhul. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kriminaalasja mahukuse tõttu pole süüdistuste sisulise arutamiseni veel jõutud. Kohtukoosseisu vahetumise tõttu algab kohtulik arutelu täies mahus algusest peale. Teo karistusväärsus võib ajas muutuda ja etteheidetavatest tegudest möödunud aeg on vähendanud süüdistatavate süü suurust. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise tingimuseks on ka avaliku menetlushuvi puudumine. Karistusõiguslikud sanktsioonid on riigi käes viimaseks meetmeks, millega õiguskorda rikkunud isikute käitumisele reageerida. Seega tuleb isikuid karistada, kui muud vahendid ei ole piisavad ehk karistamise järele esineb tungiv vajadus. Sellest tulenevalt on iga konkreetse juhtumi puhul oluline eraldi kaaluda, kas kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust ning ka üld- ja eripreventatiivseid kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on olemas olukordades, kus süü suurust, üld- ja eripreventatiivseid kaalutlusi arvestades ei ole võimalik isiku käitumisele reageerida muul viisil kui karistusõigusliku sanktsiooniga. Kõik süüdistatavad on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning puuduvad ka viited, et süüdistatavad oleksid uusi kuritegusid toimepannud. Seega pole süüdistatavate karistamine kriminaalkorras vajalik, kuivõrd süüdistatavate tegude-eelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et nad võiksid jätkata kuritegude toimepanemist. Süüdistatavad said 2016. a kevadel teada nende suhtes menetletavast kriminaalasjast. Seega on süüdistatavad peaaegu 6 aastat elanud teadmises, et neid süüdimõistmise korral oodata kriminaalkaristus. Samuti on pidanud süüdistatavad oma igapäevaelu planeerimisel arvestama juba kokku lepitud istungipäevadega. Nõustuda saab prokuratuuriga ka osas, et kriminaalkaristused ei ole vältimatult olulised ka üldpreventatiivsetel kaalutlustel. Tegemist ei ole kuritegudega, kus kannatanul oleks võimalik enda õigusi kaitsta üksnes läbi kriminaalmenetluse. Käesolevalt on eksimusse viidud PXXXXX , kes tegi eksimuses olles õigustamatuid rahakäsitusi. PXXXXX esitas 28.01.2021. a taotlused avalik-õiguslike nõudeavalduste tagasivõtmiseks ning sellest tulenevalt jäeti Tartu Maakohtu 03.02.2021. a määrusega läbi vaatamata Eesti Vabariigi PXXXXX kaudu esitatud avalik-õiguslikud nõuded. PXXXXX esindajad põhjendasid oma 28.01.2021. a taotlust sellega, et käesolevas kriminaalasjas lõpliku lahendini jõudmine ei ole

reaalne enne nende poolsete nõuete lõplike aegumistähtaegade saabumist. Seega pidas PXXXXX otstarbekamaks võtta omapoolsed avalik-õiguslikud nõudeavaldused kriminaalasjas tagasi, et need siis haldusmenetluses uuesti esitada. Saab nõustuda prokuratuuriga, et avalik menetlushuvi ei tingi enam süüdistatavate kriminaalkorras karistamise vajadust. Kriminaalmenetlust alustati 2014. a ning reaalselt süüdistatavate õigusi riivavate menetlustoimingutega alustati 2016. a kevadel. Seega on menetlus kestnud üle viie ja pole aasta. Kohtumenetluse mõistes on tegemist väga mahuka asjaga, milles jõustunud otsuseni jõudmine võib võtta veel mitu aastat. Samas on avaliku menetlushuviga väga otseselt seotud ka mõistlik menetlusaeg. Avalik menetlushuvi väheneb ajas ning mõistliku menetlusaja tagamine on üks väga olulistest kahtlustatavate/süüdistatavate õigustest. Seega on oluline arvesse võtta menetlusaja pikkust avaliku menetlushuvi hindamise kontekstis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 ning § 394 lg 1 § 22 lg.3 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2, § 3001 lg 1 ja § 294 lg 1 järgi; Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxxe süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx (end Xxxx xxxxx) süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ Lxxxxx Vxxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ Bxxxxx Pxxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi ning Xxxx xxxxxe süüdistus KarS § 349 lg 1 - § 22 lg.3 järgi tuleb KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada. Süüdistatavad on nõustunud kohustusega tasuda kriminaalmenetluse kulud ja kanda kindel summa riigituludesse (KrMS 202 lg 2 p 1). Xxxx xxxxxi puudutavad kriminaalmenetluse kulud on 13 467,40 eurot. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.12.2021. a taotlusest nähtuvalt on kriminaalasja nr 1-19-2279 kohtuliku arutamise käigus vandeadvokaat Janar Urres ja advokaat Priit Kala seisuga 07.09.2021. a osutanud Xxxx xxxxxile riigi õigusabi kokku 12 147,88 euro eest (summad määratletud Tartu Maakohtu 30.06 ja 07.09.2021. a määrustega). Summa 12 147,88 eurot on riigi poolt advokaatidele välja makstud. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb Xxxx xxxxxil kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 sätete järgi hüvitada riigile riigi õigusabi kulud nimetatud summas ja lisaks riigiõigusabi kulud, mis tekivad või on tekkinud pärast 07.09.2021. a. Kohus palus vandeadvokaat Janar Urresel esitada kohtule andmed riigiõigusabi kulude tekkimise ja suuruses osas pärast 07.09.2021. a. Vandeadvokaat Janar Urres teavitas kohut asjaolust, et menetluskulude arvestuses (12 147,88 eurot) ei kajastu kahte tema poolt esitatud tasu taotlust, s.o määruskaebuse esitamine, mis on lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2022. a määrusega ning Tartu Maaohtule 09.12.2021.a esitatud taotlus, mis on lahendamata. Kohus kontrollis tasu taotluste lahendamist Kohtute Infosüsteemist. Vandeadvokaat esitas 09.12.2021. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulde hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 194,40 eurot (sh käibemaks) ning taoltus on esitatud määruskaebuse esitamise eest. Tartu Ringkonnakohus lahendas taotluse 18.01.2022. a määrusega ning määras Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-le määruskaebemenetluses Xxxx xxxxxile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot). Kohus määras, et lugeda summa menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isiku määratakse kiriminaalasjas lõpplahendi tegemisel.

Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et vandeadvokaat Janar Urres on 09.12.2021. a esitanud Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 1157,52 euro (sh käibemaks). Kuigi vandeadvokaat Janar Urres on 01.03.2022. a kohtule saadetud e-kirjas väljendanud seisukohta, et taotlus ootab lahendamist, nähtub Kohtute Infosüsteemist, et maakohtu kohtunik on taotluse kogu ulatuses rahuldanud 12.12.2021. a. Seega tuleb Xxxx xxxxxil hüvitada lisaks riigiõigusabi kulud, mis on tekkinud pärast 07.09.2021. a, s.o 162 eurot ja 1157,52 eurot, kokku 1319,52 eurot. Kokku tuleb Xxxx xxxxxil hüvitada riigile riigi õigusabi kulud summas 13 467,40 eurot (12 147,88+1319,52). Lisaks tuleb Xxxx xxxxxile määrata KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuseks tasuda riigituludesse 13 500 eurot. Xxxx xxxxx on andnud nõusoleku nimetatud summa tasumiseks ning Xxxx xxxxx on 13 500 eurot 10.12.2021. a kandnud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxit tasuma riigituludesse 1500 eurot. Xxxx xxxxx on nõustunud määratava kohustusega ning on 10.12.2021. a tasunud Rahandusministeeriumi tagatiskontole 1500 eurot. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxi tasuma riigituludesse 1500 eurot. Xxxx xxxxx on nõustunud määratava kohustusega ning tasunud Xxxx xxxxx arvelduskontolt 13.12.2021. a 1500 eurot Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel Xxxx xxxxxd tasuma riigituludesse 4000 eurot. Süüdistatav Xxxx xxxxx on nõustunud määratava kohustusega ning 13.12.2021. a tasunud 4000 eurot Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxi tasuma riigituludesse 1500 eurot. Süüdistatav Xxxx xxxxx on määratud kohustusega nõustunud ning Xxxx xxxxx on nõutava summa tasunud 12.12.2021. a Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxit tasuma riigituludesse 1600 eurot. Süüdistatav Xxxx xxxxx on määratud kohustusega nõustunud ning 1600 eurot kandnud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel Xxxx xxxxxt tasuma riigituludesse 800 eurot. Süüdistatav Xxxx xxxxx on määratud kohustusega nõustunud ning Xxxx xxxxx on nõutava summa 12.12.2021. a tasunud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxe tasuma riigituludesse 7500 eurot. Süüdistatav Xxxx xxxxx on määratud kohustusega nõustunud ning on 11.12.2021. a summa 7500 eurot kandnud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxx (end. Xxxx xxxxx) tasuma riigituludesse 2000 eurot. Xxxx xxxxx esindaja Xxxx xxxxx on määratava kohustusega nõustunud ning Xxxx xxxxx on 10.12.2021. a tasunud nõutava summa Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Kohustada Xxxx xxxxx tasuma riigituludesse 2000 eurot. Xxxx xxxxx esindaja Xxxx xxxxx on määratava kohustusega nõustunud ning Xxxx xxxxx on 13.12.2021. a tasunud Rahandusministeeriumi tagatiskontole 3500 eurot (1500+2000). Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel OÜ Lxxxxx Vxxxxx tasuma riigituludesse 12 000 eurot. OÜ Lxxxxx Vxxxxx esindaja Xxxx xxxxx on nõustunud määratava kohustusega ning OÜ Lxxxxx Vxxxxx on 13.12.2021. a tasunud nõutava summa Rahandusministeeriumi tagatiskontole.

Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel OÜ Bxxxxx Pxxxxx tasuma riigituludesse 8000 eurot. OÜ Bxxxxx Pxxxxx esindaja Xxxx xxxxx on määratava kohustusega nõustunud ning äriühingu nimelt on 13.12.2021. a nõutav summa tasutud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel Xxxx xxxxx tasuma riigituludesse 2000 eurot. Äriühingu esindaja Xxxx xxxxx on määratava kohustusega nõustunud ning tasunud 4300 eurot (1500+800+2000) 12.12.2021. a Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KarS § 83 lg 3 p 3 ja KarS § 394 lg 5 alusel konfiskeerida kolmandatele isikutele OÜ-le XXXXX xxxx ja XXXXX xxxxOÜ-le kuuluv kinnistu asukohaga xxxxx maakond, xxxxxx vald, Sxxxxxxx küla, XXXXX xxxx (registriosa nr xxxxxxx, kui rahapesu objekt ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. Kolmandate isikute esindajate sellekohased nõusolekud on antud. Tartu Maakohtu 07.06.2016. a määrusega seati kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Xxxx xxxxx (käesolevalt Xxxx xxxxx) kuuluvatele kinnisasjadele registriosa nr xxxxxxx, nr xxxxxxx, nr xxxxxxx, nr xxxxxxxx nr xxxxxxx igale summas 142 465,05 eurot. Seatud kohtulik hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud kohtutäituri 12.08.2020. a avalduse alusel 21.08.2020. a. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 15.03.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-1886 kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 136 634 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Xxxx xxxxx kuuluvale hoonestusõigusele (registriosa nr 3584139), mis on kantud kinnistu registriosa nr 3019339, asukohaga xxxxxxxx maakond, xxxxxxxxxvald, Vxxxxxxxxxx küla, xxxxxx kinnistu, registriosa 3.jakku. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2414 kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 90 928 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx kuuluvale kinnistule registriosa nr 2871239, asukohaga xxxxxxxxxmaakond, xxxxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxküla, Rxxxxxxxxxx kinnistu. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2414 seatud arest 07.06.2017. a OÜ Lxxxxx Vxxxxx ja OÜ Bxxxxx Pxxxxx vahel sõlmitud kasutusvalduse lepingust ja asjaõiguslepingutest tulenevate OÜ Lxxxxx Vxxxxx varaliste õiguste kohta, s.o lepingu punktist 2.1.3 tulenev OÜ Lxxxxx Vxxxxx õigus saada xxxxxx kinnist kasutusvalduse eest igakuiselt 300 eurot tasu summana kokku 31 750,65 euro ulatuses. Kasutusvalduse tasu arestitav summa on vähendatud Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2019.a määrusega. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.2018. a asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 15 124,50 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx kuuluvale hoonestusõigusele registriosa nr 3989439, mis on kantud kinnistu registriosa nr 1xxxxxxxxxsukohaga xxxxxxxx maakond, xxxxxxxxxxxa vald, xxxxx küla, Txxxxxxxxxx, registriosa 3.jakku. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2488 seatud arest 07.06.2017. a OÜ Lxxxxx Vxxxxx ja OÜ Bxxxxx Pxxxxx vahel sõlmitud kasutusvalduse lepingust ja asjaõiguslepingust tulenevate OÜ Bxxxxx Pxxxxx varaliste õiguste kohta summas 70 200 eurot. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2488 seatud arest 07.06.2017. a OÜ Bxxxxx Pxxxxx seatud kohustus kanda kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.1.3

tulenev Rxxxxxxxxxx kinnist kasutusvalduse tasu 300 eurot, kuid mitte rohkem kui 31 750,65 eurot, Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuvale arvelduskontole nr EE932200221023778606. Arestitud varaliste õiguste väärtus on vähendatud Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2019.a määrusega. OÜ RxxxKxxxx dokumendid (millised anti 03.06.2016. a politseile üle Xxxx xxxxxi kaitsja Margo Lemetti poolt) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le RxxxKxxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. OÜ xxxxxxxxxxxs raamatupidamisdokumendid (4 kausta, raamatupidamise sise-eeskirjad), millised anti politseile üle Maksu- ja Tolliameti poolt 19.04.2017. a, samuti 24.05.2016. a OÜ LxxxExxxx kontoris läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid (62 kausta, 3 eraldi dokumenti, 2 CD plaati) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OÜ Gxxxxxxxxxxxng (äriregistrist kustutatud 05.12.2018. a) dokumentide hoidjale xxxxxxxxxxxxe (OÜ LxxxExxxx kustutati äriregistrist 29.12.2016. a seoses ühinemisega OÜ-ga xxxxxxx. OÜ xxxxxxx kustutati äriregistrist 12.12.2017. a seoses ühinemisega OÜ-ga xxxxxxxxxxxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. OÜ SxxxExxxx raamatupidamisdokumendid (3 kausta), millised anti politseile üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ poolt 26.05.2016. a, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OÜ-le SxxxExxxx (juhatuse liige xxxxxxxxxxxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. Xxxx xxxxx (käesolevalt Xxxx xxxxx) raamatupidamisdokumendid (13 kausta), millised anti politseile üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxOÜ poolt 24.05.2016. a, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx (hilisem OÜ Pxxxxxxxxx ) raamatupidamisdokumendid (3 kausta), millised võeti ära Axxx Lxxxx elukohas Sxxxxxxxxxxxxxxxülas xxxxxxxtalus 24.05.2016. a läbiotsimise käigus, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx; OÜ Pxxxxxxxxx kustutati äriregistrist 23.11.2021. a seoses ühinemisega OÜ-ga Xxxx xxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. DVD-R, milline on ära võetud 24.05.2016. a Xxxx xxxxxi elukohas läbiotsimise käigus ja kõvade kaantega märkmik, milline on ära võetud Xxxx xxxxxi sõiduki Opel Vivaro-B läbiotsimise käigus, tagastada § 126 lg 3 p 2 alusel Xxxx xxxxxile ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist. Käsikirjaline A4 leht erinevate andmetega, milline on ära võetud 24.05.2016. a Xxxx xxxxxi töökohas läbiotsimise käigus, tagastada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Xxxx xxxxxile. Kaks käsikirjalist A4 lehte erinevate andmetega, milline on ära võetud 25.05.2016. a Xxxx xxxxx (Kütt) elukoha läbiotsimise käigus, tagastada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Xxxx xxxxxle. PXXXXX 19.03.2014. a avaldus lisadega salvestatuna CD-R plaadile, kriminaalasja nr 4760000050 nõudekirjad ja nõudekirjade vastused salvestatuna CD-R plaadile, kahtlustatava Xxxx xxxxxi 24.10.2017. a ülekuulamise lisad salvestatuna CD-R plaadile ja elektrooniliste andmekandjate koopiad salvestatuna PPA andmemassiivile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/

Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

„LAEN“

„LAEN“

„LAEN“

„LAEN“

XXXXXXXXXXXXX.

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

„LAEN“

PXXXXX

„LAEN“

XXXXXXXXXXXXX

„LAEN“

PXXXXX

LXXXXXXXXX .

PXXXXX

„ARVE 083“

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

MXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

„LÜHIAJALINE LAEN“

„LÜHIAJALINE LAEN“

„LÜHIAJALINE LAEN“

XXXXXXXXXXXXX

„LÜHIAJALINE LAEN“

„LÜHIAJALINE LAEN“

XXXXXXXXXXXXX

MXXXXXXXXX

MXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

KXXXXXXXXX

SXXXXXXX MXXXX.

JXXXX TXXXXXX

„LÜHILAENU TAGASTUS“

XXXX XXXXX

XXXXX

XXXXX

XXXXX

„VASTAVALT LEPINGULE“

„ARVE NR 48,51“

„ARVE NR 92“

„ARVE NR 95“

XXXXXXXXXXXXX

„ARVE 39“

XXXXX

„ARVE NR 34“

XXXXX

XXXXXXXXXXXXX

PXXXXXXX

„ARVETE TASUMINE“

„ARVETE TASUMINE-SWED“

PXXXXXXX

PXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXX

PXXXXXXX

PXXXXXXX

PXXXXXXX

PXXXXXXX

PXXXXXXX

PXXXXXXX

KOHTU PÕHJENDUSED

XXXXX