Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 1.03.2021 Tartu Maakohtule Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse (Oikeusrekisterikeskus) poolt esitatud taotluse Henri Looritsale Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa esimese astme kohtu otsusega mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus taotleb Lääne-Uusimaa esimese astme kohtu 13.09.2019 otsuse nr 19/139595 tunnustamise ja täitmise otsustamist Henri Looritsa suhtes, keda on karistatud varguse eest rahalise karistusega 150 eurot. Otsus jõustus 13.10.2019. Euroopa Liidu liikmesriigi rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamist ning täitmist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 19. peatüki 8. jao 8. jaotis. KrMS § 50872 lg 1 p-de 1-4 kohaselt toimub rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine vastavalt käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras järgmise erisusega: 1) otsuse tunnustamise otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus; 2) kohus otsustab välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul; 3) rahatrahvi või rahalise karistuse summa arvutatakse otsuse tegemise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse; 4) täitev riik võib sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. KrMS § 50870 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus p-des 1-8 loetletud süütegude, sh varguse eest (punkt 7). Henri Looritsat on karistatud varguste eest 26.03.2018 ja 1.04.2018 Espoos. H.Loorits võttis 26.03.2018 kauplusest tooteid, laadis need ostukärusse ja lahkus kauplusest maksmata. H.Loorits varastas 1.04.2018 kauplusest elektroonikat 436,85 euro väärtuses. Henri Looritsa tegu on kvalifitseeritav Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 28 § 3 järgi. Henri Looritsa toimepandud süütegu (vargus) sisaldub KrMS §-s 50870 sätestatud süütegude loetelus, mistõttu selle süüteo eest mõistetud rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine on lubatud sõltumata sellest, kas see tegu on karistatav Eesti seaduse järgi. Kuigi varguse puhul mõlemapoolse karistatavuse nõuet ei ole, on Henri Looritsa poolt toimepandud rikkumine ka Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatav (KarS § 199 lg 1). 26.03.2018 toimepandud episoodi puhul ei sisalda taotluses esitatud süüteo kirjeldus varastatu väärtus, küll aga sisaldub see 1.04.2018 toimepandud episoodi kirjelduses. Kuna see ületab KarS §-s 218 lg 4 sätestatut ( 20 miinimumpäevamäära), pole tegemist väärteoga (varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu), vaid vargusega. KrMS § 50871 p 4 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Henri Looritsa toime pandud süütegu on Eesti karistusseadustiku järgi teise astme kuritegu, mille eest mõistetava karistuse täitmisele pööramine aegub KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt kolme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumist. Kuna Lääne-Uusimaa esimese astme kohtu otsus jõustus 13.10.2019, pole selle täitmisele pööramine aegunud. 2(3)

Kohtu hinnangul ei esine ka muid KrMS §-s 50871 sätestatud otsuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid aluseid. Seetõttu tuleb lähtudes KrMS § 48911 lg 1 p-st 1 ja §-st 50872 LääneUusimaa esimese astme kohtu 13.09.2019 otsuse nr 2019/13959 Henri Looritsalt välja mõistetud rahalise karistuse 150 eurot täitmine tunnistada lubatavaks. KrMS § 48912 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Lääne-Uusimaa esimese astme kohus on Henri Looritsale määranud rahalise karistuse 150 eurot. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine päevamäär süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, kuid see ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär s.o 10 eurot. Seega jääb Lääne-Uusimaa esimese astme kohtu otsusega Henri Looritsale määratud rahaline karistus Eestis sama rikkumise eest ettenähtud karistuse piiridesse. KrMS § 48913 lubab kohtul, kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, taotleva riigi loal asendada karistusseadustiku §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Taotlev riik ei ole andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. KrMS § 50874 kohaselt kantakse rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Henri Looritsalt välja mõistetud rahaline karistus 150 eurot kanda Eesti riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.