Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS

Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21259000519, milles kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada V. N.at selles, et tema, 06.09.2021.a kella 10.45 paiku aadressil xxxx asuva kaubanduskeskuse (xxx) teisel korrusel tungis kallale J. A.le, tirides kannatanut juustest ja tõmmates tal jõuga näo eest maski, millega põhjustas J. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vigastuse alahuule vasakul poolel. Seega on V. N.at alus kahtlustada teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemises, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et V. N.ale esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (KarS § 121 lg 1). Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-des 57 ja 58 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadusest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt V. N.a osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. V. N. on 07.01.2022.a andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja on valmis endale võtma järgnevad kohustused: tasuda osaliselt, s.o 200 euro ulatuses, kriminaalmenetluse kulud 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest (KrMS § 202 lg 2 p 1); tegema üldkasulikku tööd 100 tundi 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest (KrMS § 202 lg 2 p 3). V. N.al on xxxx ning 07.01.2022 seisuga isik ametlikult ei tööta. Maksukohuslaste registri väljavõttest nähtub, et V. N.a tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2020. aastal 4230 eurot

ja 2021. aastal 4348 eurot. Hetkel on isiku ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus. Tulenevalt eeltoodust ei ole V. N.al võimalik tasuda kriminaalmenetluse kulusid – 765 eurot – täies ulatuses. V. N.ale on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Ülaltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et V. N.a suhtes on võimalik kohaldada KrMS § 202 lg 1 sätestatut. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 taotleb abiprokurör Viru Maakohtult:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr 21259000519 kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et 06.09.2021 kella 10.45 paiku asuvas xxxx teisel korrusel tungis V. N. kallale J. A.le, tirides teda juustest ja tõmmates tal jõuga maski eest ära, põhjustades sellega J. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o vigastuse alahuule vasakul poolel. Eeltoodust tulenevalt esitati V. N.ale kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud V. N.a poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille alusel V. N.ale on kahtlustus esitatud, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava V. N.a süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. V. N.a näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud. KrMS § 202 lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla pikem kui kuus kuud. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut. Kahtlustatavale V. N.ale on 07.01.2022 prokuröri poolt selgitatud kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamise olemust ja ta on nõustunud kriminaalasja nr 21259000519 lõpetamisega KrMS § 202 alusel. V. N. on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse tasuda osaliselt, s.o summas 200 eurot kriminaalmenetluse kulud tähtajaga 6 kuud ning kohustuse teha üldkasulikku tööd 100 tundi tähtajaga 6 kuud. V. N. on kinnitanud, et ta on teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 765 eurot. Prokuröri taotluse kohaselt tuleb jätta ülejäänud kriminaalmenetluse kulud summas 565 eurot riigi kanda, kuna V. N.al on xxxx ning seisuga 07.01.2022 ta ametlikult ei tööta, saades üksnes töövõimetoetust. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatavate nõusolekul neile KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks KrMS § 202 lg 6 alusel. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-22-99 V. N.a suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.