Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Peeter Sohardit süüdistatakse KarS § 120 lg 1, § 414 lg 1, § 418 lg 1 ja § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse P. Sohardit selles, et tema, olles alkoholijoobes, suunas 07.07.2020 kella 22:50 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hoovil registreerimata laskekõlbliku 16-kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi x-xxxxx-xxxxxx E. S. suunas, kes seisis toas akna juures. Oma teoga tekitas P. Sohard kannatanule reaalse hirmu- ja ohutunde oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Seega pani P. Sohard toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 414 lg 1 järgi süüdistatakse P. Sohardit selles, et ta soetas ebaseaduslikult 90-ndate aastate algul (nõukogude aja lõpus) täpsustamata ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seisvast talumajast 34,14 grammi suitsuta püssirohtu, mis kuulub paiskelõhkeainete hulka, ja valdas seda oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuni 09.07.2020, mil politsei võttis püssirohu temalt ära. P. Sohardil puudus relvaseaduse (RelvS) §-de 32 ja 34 järgi ettenähtud füüsilise isiku relvaluba, mille alusel on võimalik soetada laskemoona ja püssirohtu. Seega pani P. Sohard toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. KarS § 418 lg 1 järgi süüdistatakse P. Sohardit selles, et ta ostis 80-ndate aastate lõpus või 90-ndate aastate algul (nõukogude ajal) täpsustamata ajal ostis xxxxxxxxxxxx vene rahvusest kodanikult 5-6 padrunit ja laskekõlbliku tulirelva 16-kaliibrilise üheraudse sileraudse xxxxxxxxxxxx-xxxxx, mille toimetas enda elukohta xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hoidis neid esemeid kuni 2013. aastani. Seejärel toimetas P. Sohard nimetatud esemed edasi oma praegusesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus hoidis püssi ja kokku 7 erinevat laskekõlblikku padrunit ning 66 madalat sileraudse püssi padruni sütikut ebaseaduslikult oma elukoha kasvuhoones. P. Sohard kasutas püssi 07.07.2020. a kuriteo toimepanemisel, misjärel võttis politsei relva koos laskemoonaga temalt ära. P. Sohard rikkus RelvS § 32 lg-t 1, § 33 lg-t 1, § 34 lg-t 2 ja § 45 lg-t 1. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 33 lg 1 järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab relvaluba õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 45 lg 1 järgi võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani P. Sohard toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

KarS § 4182 lg 1 järgi süüdistatakse P. Sohardit selles, et ta omandas kindlakstegemata ajal ja kohas ebaseaduslikult 2 cm pikkuse lõhkeainet sisaldava soomustläbistava väljalaskmata Saksa päritoluga Teise maailmasõjaaegse trasseeriva mürsu (s.o lahingumoona) ning hoidis seda oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 09.07.2020, mil politsei koos demineerijatega selle temalt ära võttis. P. Sohard rikkus RelvS § 8347 lg-t 2 ja 8350 lg-t 2. RelvS § 8347 lg 2 kohaselt on lahingumoona soetamise õigus ainult Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas oleval valitsusasutusel ja Kaitseliidul. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lg 1 p-s 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Seega pani P. Sohard toime KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõjalise otstarbega laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Peeter Sohard ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. P. Sohard tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 3-kuulise vangistusega. P. Sohard tuleb süüdi tunnistada KarS § 414 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 1-aastase vangistusega. P. Sohard tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. P. Sohard tuleb süüdi tunnistada KarS § 4182 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 2-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõista P. Sohardi liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P. Sohardi eelvangistuses viibitud aeg 07. – 09.07.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Sohard ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida P. Sohardilt 16-kaliibriline üheraudne sileraudne xxxxxx-xxxxxxxxxx, 3 padrunit, 2 padrunikesta, 68 sütikut ja tulirelva osad. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada P. Sohardilt konfiskeeritud esemed. Samuti hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel 1 tühi metallpurk. Mõista P. Sohardilt välja riigieelarve tuludesse lõhkeaine ekspertiisi kulu 81 eurot, tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 185,16 eurot ja sundraha 730 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1416,16 eurot. Sundraha 730 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada P. Sohardil tasuda menetluskulud summas 1416,16 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2022. a algusest on sundraha suurus 1635 eurot, millest palus jätta sundrahast riigi kanda kokku 905 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

ja päästemehhanism, mis ei ole kasutuskõlblikud), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri relvahoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada P. Sohardilt konfiskeeritud esemed. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist ka 1 tühi metallpurk, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kriminaalasjas on menetluskuludeks lõhkeaine ekspertiisi kulu 81 eurot, tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 185,16 eurot ja sundraha 1635 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 905 euro ulatuses,. P. Sohardilt tuleb välja mõista lõhkeaine ekspertiisi kulu 81 eurot, tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 185,16 eurot ja sundraha 730 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 1416,16 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada P. Sohardil tasuda menetluskulud kogusummas 1416,16 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.