V.K süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Paul Pikma
Süüdistatav
V.K, isikukood XXX,
Kaitsja
lepinguline kaitsja Andres Tamm
Kohtuistungi toimumise aeg
21. jaanuar 2022
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1.Tunnistada V.K süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
2.KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 25. novembri 2020.a otsusega 1-20-8666 mõistetud ärakandmata vangistuse 6 kuud võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
3.KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus 1 aasta ja 6 kuud üldkasuliku tööga 540 tundi, mis tuleb ära teha 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel allutada V.K üldkasuliku tööd tegemise tähtajal KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.
3.2.V.K on kohustatud järgima üldkasuliku töö tegemise tähtajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. V.K peab:
3.2.1.elama oma alalises elukohas: xxxxxxxxxxxx
3.2.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.2.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3.2.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
3.2.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
3.2.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.3.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on V.K-l üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul keelatud tarvitada alkoholi.
3.4.KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on V.K kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub V.K jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub V.K esitama tõendi kriminaalhooldajale.
3.5.KarS § 75 lg 4 alusel kinnitada V.K võetud kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on V.K poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus V.K poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%.
4.Välja mõista V.K-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu sundraha 981 eurot. Sundraha tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, igakuise maksega 81,75 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Sundraha tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700002905 ja makse selgituseks: „menetluskulu, V.K , kr asi 1-22-102“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise
rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.
ASJAOLUD
1.V.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 25.11.2020 karistatud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega 1-20-8666 KarS § 424 lg 1 järgi (tegu 19.11.2020), juhtis tahtlikult uuesti 21.11.2021 kella 10:22 paiku Saare maakonnas Saaremaa vallas xxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 lg 1 mõistes (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,78 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega V.K oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis.
KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
2.Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 07. jaanuaril 2022 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus V.K süüdimõistmist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena kogumis Pärnu Maakohtu 25.11.2020 otsusega 1-20-8666 mõistetud ärakandmata vangistusega 6 kuud mõistetakse vangistus 1 aasta ja 6 kuud, mis asendatakse vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 540 tundi ja töö mille tegemise ajaks määratakse 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. V.K allutatakse vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Määratakse, et V.K on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks määratakse, et KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on V.K üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi . KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ja V.K nõusolekul kohustatakse V.K alates kohtuotsuse jõustumisest
10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub V.K jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub V.K esitama tõendi kriminaalhooldajale. KarS § 75 lg 4 alusel võtab V.K endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on V.K poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus V.K poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3 %. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse V.K-lt välja menetluskulu sundraha 981 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 81,75 eurot kuus.
3.Kohtuistungil avaldas V.K , et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas nõusolekut vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning kohustust alluda ravile ja teha CDT-analüüse. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja avaldas selles oma tegelikku tahet.
4.Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.K süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus, ja kinnitada üldkasuliku töö tegemise tähtajaks käitumiskontrolli kohustused. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Nõusolekut vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on V.K kinnitanud nii kokkulepet sõlmides kui kohtuistungil.
6.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes sundraha tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.
7.Kohus selgitab karistuse täitmisega seonduvalt, et vastavalt KarS § 69 lg 6, 7, kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, ei hoia
üldkasulikust tööst kõrvale, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja lg 4 alusel määratud kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.