Keskkonnavastased süüteod

kehtiv karistus: Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2018. a otsusega KarS §361 lg 3 alusel rahaline karistus 10 000 eurot Kaitsja

Küllike Namm

RESOLUTSIOON

2(8)

maakonnas Mustvee vallas kalalaevaga xxxxxxx ebaseaduslikku kalapüüki 30 mõrraga mõrrajadas. Kalapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüüginõuete rikkumine seisnes selles, et lisaks püügiks lubatud kaladele, püüdis Sergey Andreev koos Denis Gužiga ebaseaduslikult 162 alamõõdulist koha, kuigi vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 aasta määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi KPE) § 16 lõike 1 kohaselt on kaaspüük keelatud, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb alamõõdulise kala elujõuline isend vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist. KPE § 34 lõige 2 punkt 4 kohaselt on alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist kaalu järgi koha puhul lõkspüünistega lubatud kuni 1%. Denis Guži poolt esitatud kalateate PEIPSI: xxxxxx kohaselt püüdsid Sergey Andreev ja Denis Guž 360 kg koha, kuid Keskkonnainspektsiooni inspektorite kontrollmõõtmise käigus oli mõõdulise koha puhaskaaluks 152,97 kg. Sellest 1% on kaks alamõõdulist koha ja need tagastati keskkonnainspektorite poolt kui lubatud kaaspüügiprotsendi sisse mahtuv kogus. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 3 lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks kala hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel. KPS § 3 lõike 3 kohaselt loetakse kaaspüügiks püüda lubatud kalaliigi kõrval alamõõdulise kala püünisesse sattumist ja väljapüüki. KPS § 10 lõike 1 alusel on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). Seega Sergey Andreev koos Denis Gužiga rikkus eelpoolnimetatud KPS sätteid ning jättis täitmata KPE § 16 lõike 2 nõude- vabastada kaaspüügil alamõõdulise kala elujõuline isend kohe pärast püügivahendi nõudmist ning hõivasid kalad nende kinnipüüdmise ja surmamise teel. Sergey Andreev pani teo toime tahtlikult. KPS § 73 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust. KPS § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil kaaspüügi tingimuste rikkumist. Kalapüügi nõudeid rikkudes ning arvestades KPS § 73 lõike 1 punkti 2, lõike 3, lõike 6 ning § 71 lõike 1 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm ” lisa 1 , tekitas Sergey Andreev koos Denis Guž'iga keskkonnale kahju summas 8100 eurot (162*10*5). Sellega Sergey Andreev pani toime KarS § 361 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kalapüüginõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Denis Guži süüdistatakse selles, et tema kasutades OÜ-le Kalma Kaubandus väljastatud kalapüügiloa nr xxxxxxxxxalusel talle kui kutselisele kalurile antud kalapüügiõigust, teostas koos Sergey Andreevi ja kahe seni tuvastamata isikuga 07.07.2019 päevasel ajal Peipsi järvel Jõgeva maakonnas Mustvee vallas kalalaevaga xxxxxxx ebaseaduslikku kalapüüki 30 mõrraga mõrrajadas. Kalapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüüginõuete rikkumine seisnes selles, et lisaks püügiks lubatud kaladele, püüdis Sergey Andreev koos Denis Gužiga ebaseaduslikult 162 alamõõdulist koha, kuigi vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 aasta määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi KPE) § 16 lõike 1 kohaselt on kaaspüük keelatud, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb alamõõdulise kala elujõuline isend vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist. KPE § 34 lõige 2 punkt 4 kohaselt on alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist kaalu järgi koha puhul lõkspüünistega lubatud kuni 1%.

4(8)

Denis Guž'i poolt esitatud kalateate PEIPSI: xxxxxxxkohaselt püüdsid Sergey Andreev ja Denis Guž 360 kg koha, kuid Keskkonnainspektsiooni inspektorite kontrollmõõtmise käigus oli mõõdulise koha puhaskaaluks 152,97 kg. Sellest 1% on kaks alamõõdulist koha ja need tagastati keskkonnainspektorite poolt kui lubatud kaaspüügiprotsendi sisse mahtuv kogus. KPS § 3 lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks kala hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel.KPS § 3 lõike 3 kohaselt loetakse kaaspüügiks püüda lubatud kalaliigi kõrval alamõõdulise kala püünisesse sattumist ja väljapüüki. KPS § 10 lõike 1 alusel on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). Seega Denis Guž koos Sergey Andreeviga rikkus eelpoolnimetatud KPS sätteid ning jättis täitmata KPE § 16 lõike 2 nõude- vabastada kaaspüügil alamõõdulise kala elujõuline isend kohe pärast püügivahendi nõudmist ning hõivas kalad nende kinnipüüdmise ja surmamise teel. Denis Guž pani teo toime tahtlikult. KPS § 73 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust. KPS § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil kaaspüügi tingimuste rikkumist. Kalapüügi nõudeid rikkudes ning arvestades KPS § 73 lõike 1 punkti 2, lõike 3, lõike 6 ning § 71 lõike 1 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm ” lisa 1 , tekitas Denis Guž koos Sergey Andreeviga keskkonnale kahju summas 8100 eurot (162*10*5). Sellega Denis Guž pani toime KarS § 361 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kalapüüginõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. OÜ-d Kalma Kaubandus süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes juhatuse liikme Sergey Andreevi kaudu, pani toime kalapüügi nõuete rikkumise. OÜ-le Kalma Kaubandus etteheidetav tegu seisnes selles, et Sergey Andreev, tegutsedes juriidilise isiku OÜ Kalma Kaubandus huvides, kasutades OÜ-le Kalma Kaubandus väljastatud kalapüügiloa nr xxxxxxxx alusel talle kui kutselisele kalurile antud kalapüügiõigust, teostas koos Denis Guži ja kahe seni tuvastamata isikuga 07.07.2019 päevasel ajal Peipsi järvel Jõgeva maakonnas Mustvee vallas kalalaevaga xxxxxxxxebaseaduslikku kalapüüki 30 mõrraga mõrrajadas. Kalapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüüginõuete rikkumine seisnes selles, et lisaks püügiks lubatud kaladele, püüdis Sergey Andreev koos Denis Gužiga ebaseaduslikult 162 alamõõdulist koha, kuigi vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 aasta määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi KPE) § 16 lõike 1 kohaselt on kaaspüük keelatud, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb alamõõdulise kala elujõuline isend vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist. KPE § 34 lõige 2 punkt 4 kohaselt on alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist kaalu järgi koha puhul lõkspüünistega lubatud kuni 1%. Denis Guž'i poolt esitatud kalateate PEIPSI: xxxxxx kohaselt püüdsid Sergey Andreev ja Denis Guž 360 kg koha, kuid Keskkonnainspektsiooni inspektorite kontrollmõõtmise käigus oli mõõdulise koha puhaskaaluks 152,97 kg. Sellest 1% on kaks alamõõdulist koha ja need tagastati keskkonnainspektorite poolt kui lubatud kaaspüügiprotsendi sisse mahtuv kogus. KPS § 3 lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks kala hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel. KPS § 3 lõike 3 kohaselt loetakse kaaspüügiks püüda lubatud kalaliigi kõrval alamõõdulise kala püünisesse sattumist ja väljapüüki. KPS § 10 lõike 1 alusel on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud 5(8)

käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). Seega Sergey Andreev koos Denis Gužiga rikkus eelpoolnimetatud KPS sätteid ning jättis täitmata KPE § 16 lõike 2 nõude- vabastada kaaspüügil alamõõdulise kala elujõuline isend kohe pärast püügivahendi nõudmist ning hõivasid kalad nende kinnipüüdmise ja surmamise teel. Sergey Andreev pani teo toime tahtlikult. KPS § 73 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust. KPS § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil kaaspüügi tingimuste rikkumist. Kalapüügi nõudeid rikkudes ning arvestades KPS § 73 lõike 1 punkti 2, lõike 3, lõike 6 ning § 71 lõike 1 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm ” lisa 1 , tekitas Sergey Andreev koos Denis Guž'iga ning Sergey Andreevi kaudu ka OÜ Kalma Kaubandus keskkonnale kahju summas 8100 eurot (162*10*5). Sellega OÜ Kalma Kaubandus pani toime KarS § 361 lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kalapüüginõuete rikkumise juriidilise isiku poolt, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kokkuleppe sisu KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Sergey Andreevile karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2018.a. otsusega Sergey Andreevile mõistetud karistuse 1 aasta vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks Sergey Andreevile mõista 1 aasta 10 kuud vangistust. Vastavalt KarS §-le 73 lg 4 kohaldada Sergey Andreevile uuesti tingimisi liitkaristusest vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele. KarS § 74 alusel mitte pöörata Sergey Andreevile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 2-aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 74 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS 75 lg 1 alusel määrata, et süüdlane on kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 ja §

alusel kohustada Sergey Andreevit alluma oma elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond liikumisvabadust piiravale elektroonilisele valvele kestvusega 2 kuud. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 alusel kahtlustatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Sergey Andreevilt menetluskulu välja täies ulatuses. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Denis Gužile karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada Denis Gužile liitkaristus talle käesolevas kriminaalasjas KarS § 361 lg 1 järgi karistuseks mõistetavast seitsmest kuust vangistusest ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.02.2020.a. kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 kuust ja 27 päevast vangistusest ning üksikkaristustest raskeima 6(8)

suurendamise teel mõista Denis Gužile liitkaristuseks 9 kuud vangistust, millest arvata maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.02.2020.a. kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o 3 kuud ja 27 päeva vangistust ning karistuseks Denis Gužile jääb 5 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 73 alusel mitte pöörata Denis Guž’ile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 1-aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 alusel kahtlustatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Denis Gužilt menetluskulu välja täies ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine osade kaupa: Kohustada süüdistatavat tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul järgnevalt: alates kohtuotsusele järgnevast kuust iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks maksta 73 eurot. KarS § 361 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus OÜle Kalma Kaubandus karistuseks rahalist karistust 7000 eurot. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 alusel kahtlustatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista OÜ-lt Kalma Kaubandus menetluskulu välja täies ulatuses. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuritegudega on Eesti Vabariigile, looduskeskkonnale tekitatud kahju 8100 eurot. Eesti Vabariik on esitanud Keskkonnaameti kaudu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes (tl 160-163), taotledes 8100 euro väljamõistmist solidaarselt Sergey Andreevilt, Denis Gužilt ja OÜ-lt Kalma Kaubandus. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 159). Sergey Andreevilt, Denis Gužilt ja OÜ-lt Kalma Kaubandus tuleb solidaarselt mõista kannatanu kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 8100 eurot. Asitõendid – 162 alamõõdulist koha, mis on pakendatud viide rohelisse kilekotti ja suletud plommidega C539460, C539459, C539458, C539457, C539456, asuvad KKA Jõgevamaa büroo Mustvee kontori asitõendite lao sügavkülmikus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungil tuvastatu ja kohtu seisukoht Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 175, 180 alusel tuleb Sergey Andreevilt, Denis Gužilt ja OÜ-lt Kalma Kaubandus sisse nõuda sundraha vastavalt kehtivatele määradele. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja on Denis Guži puhul kokku leppinud menetluskulude ositi tasumises. Kohus nõustub, et arvestades Denis Guži sissetuleku suurust, on põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa. Kokkulepete kohaselt on süüdistatavad Sergey Andreev, Denis Guž ja OÜ Kalma Kaubandus nõus hüvitama looduskeskkonnale tekitatud kahju ning tasuma Eesti Vabariigi poolt Keskkonnaameti kaudu esitatud tsiviilhagi. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista 8100 eurot. 7(8)

Kriminaalasjas on asitõenditeks 162 alamõõdulist koha, mis asuvad Keskkonnaameti Jõgevamaa büroo Mustvee kontori asitõendite laos. Nimetatud asitõendid tuleb KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.