lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-2090/111

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-2090/111
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-2090/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.03.20191-19-2090/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.09.20191-19-2090/68Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.03.20211-19-2090/86Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.05.20211-19-2090/89Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.05.20211-19-2090/105Viru Maakohus Narva kohtumaja19.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.08.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-19-2090

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 19. oktoobri 2021. a määrus Eduard Benediki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Eduard Benedik (ik 39502255226), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 21. märtsi 2019. a otsusega tunnistati Eduard Benedik süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E. Benedikile 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Benedik ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 8 märgitud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
2.Viru Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrusega pöörati E. Benedikile Viru Maakohtu 21. märtsi 2019. a otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele. E. Benediki karistusaeg algas 26. märtsil 2021 ja lõppeb 22. septembril 2022.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
3.Viru Vangla esitas 24. septembril 2021 Viru Maakohtule materjalid E. Benediki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
4.Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega jäeti E. Benedik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5.Ennetähtaegse vabastamise korral on E. Benedikil olemas elu- ja töökoht. Tööle asumine aitab vähendada tegevusetust, vähendab alkoholi liigtarvitamise võimalust ja parandab isiku majanduslikku toimetulekut. See kõik peaks maandama temast lähtuvat kuritegeliku käitumise riski. Seda eriti olukorras, kus teda on varasemalt väärteokorras karistatud varavastaste kuritegude toime panemise eest. Samas on tema olukord majanduslikult raske, sest tal on võlgnevusi 1714,98 euro ulatuses, kuid vanglale teadaolevalt võivad võlad küündida kuni 13 000 euroni. Positiivne on, et vanglas osaleb E. Benedik majandustöödel ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas toetav lähivõrgustik. Tema tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemine võib suurendab kuritegeliku käitumise tõenäosust ja ei aita kaasa tema resotsialiseerumisele. E. Benedikil on probleeme alkohol tarvitamisega. Kõik vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusel viibides rikkus ta korduvalt keeldu tarvitada alkoholi. Samuti rikkus E. Benedik korduvalt registreerimiskohustust, mistõttu ei olnud tal võimalik osaleda sotsiaalprogrammi töös. E. Benedik ei pöördunud ka psühholoogi vastuvõtule ega läbinud ettenähtud ravi. Muuhulgas pani ta kriminaalhooldusel viibides toime väärteo. Tema kohta esitati kokku viis erakorralist ettekannet. Viimase ettekande arutamiseks tuli isik lausa tagaotsitavaks kuulutada. Hirm võimaliku vangistuse täitmisele pööramise ees ei motiveerinud teda kohustusi täitma. Maakohus ei ole veendunud, et E. Benedik oleks võimeline ennetähtaegse vabastamise korral võimalikke kriminaalhooldusnõudeid- ja kohustusi täitma. Tema puhul on uue kuriteo toime panemise ja kriminaalhooldusest kõrvale hoidmise risk suur.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Benedik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
7.Ta viibib vangistuses esimest korda ja see on talle raskeks õppetunniks. Tal ei ole mingisugust eesmärki suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid ta soovib endale leida seaduskuulekaid kaaslasi. Vabaduses hoiab ta endistest tuttavatest eemale. Ta teeb kõik selleks, et mitte enam vanglasse sattuda. Vangistuses viibimine muudab tema resotsialiseerumise keerulisemaks. Ka võlad suurenevad iga vangistuses viibitud päevaga ja ta võib enda elamispinna kaotada. Tema eesmärgiks on kiiresti tööle asuda, et tasuda võlad ja maksta makse. Tal on olemas kindel töökoht ja isiklik korter, mida on vaja remontida. Tal on nelja aastane poeg, kellega soovib suhted taastada ja teda materiaalselt toetada. Ta on nõus kriminaalhooldusel olles läbima sotsiaalprogrammi. Ta kahetseb toime pandut. Ta on saanud vangistuses viibitud seitsme kuuga piisava karistuse.

RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Benedik ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
9.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus E. Benediki ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
10.Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 1-09-14104, p 21). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdlase kuritegeliku käitumise ohuprognoos on kõrge, sest kriminaalhooldusel olles rikkus ta korduvalt erinevaid kohustusi ja tal on alkoholiga probleem. Ja seda hoolimata sellest, et teda on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud.
11.Nimelt karistati E. Benediki esialgu tingimisi vangistusega ühes allutamisega kriminaalhooldusele. Talle anti võimalus näidata end usaldusväärsena, kes on võimeline täitma kriminaalhooldustingimusi. Seda usaldust E. Benedik aga kuritarvitas. Tema suhtes esitati kriminaalhooldusperioodil tervelt viis erakorralist ettekannet, sest E. Benedik rikkus korduvalt registreerimiskohustust, mille tõttu ei osalenud ta sotsiaalprogrammi töös. Samuti rikkus ta keeldu tarvitada alkoholi ja tuvastamist leidis, et ta kakles alkoholijoobes olles ühistranspordis, mis vajas politsei sekkumist. Selle tulemusena pikendati tema katseaega kolmel korral ja kohustati teda pöörduma psühholoogi vastuvõtule ning alluma ette nähtud ravile. Seda kõike tulemuseta, sest E. Benedik jätkas kriminaalhooldustingimuste rikkumist ja tema vangistus pöörati täitmisele. Sellega näitas E. Benedik end ebausaldusväärsena. On ilmne, et sellise isiku taaskordseks usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist. Kuigi E. Benedik on käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei saa ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga olla kindel, et tema ellusuhtumine on piisavalt muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk sedavõrd vähenenud, et on põhjendatud ta ennetähtaegselt vabastada.
12.Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult oodata, seda suurem peab olema tõenäosus, et enam ta neid toime ei pane. E. Benediki isik ja tema kuriteo asjaolud viitavad võrdlemisi kõrgele edasiste kuritegude toimepanemise tõenäosusele. E. Benedik kannab karistust selle eest, et lõi enda endist elukaaslast korduvalt lahtise käega peapiirkonda ja selle eest, et lõi ametiülesandeid täitvat piirivalveametnikku, kes reageeris järjekordsele lähisuhtevägivalla väljakutsele, kahel korral peapiirkonda ja kahel korral jalaga vastu tema vasakut kätt. Olgugi, et tegemist oli ühekordsete episoodiga, ei ole välistatud, et konfliktsituatsioonides või olukordades, kus ta millegagi rahul ei ole, valib E. Benedik enda jaoks sobivaima lahendusena vägivalla, mis võib võtta kuritegelikud mõõtmed. Kui E. Benedik oli suuteline kasutama äärmiselt kergekäelist tema jaoks ebameeldivas olukorras vägivalda esiteks enda elukaaslase suhtes ja teiseks ametiülesandeid täitva piirivalveametnikku suhtes, ei hoiaks ta ennast tema jaoks n-ö suvaliste inimestega konflikti sattudes üldse tagasi.
13.Ka alkohol on E. Benediki retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks. Vägivallakuriteod pani E. Benedik toime alkoholijoobes olles. Kriminaalhooldusel olles rikkus ta keeldu alkoholi tarvitada ja ei allunud ette nähtud ravile. E. Benedik saab aru, et alkohol on tema probleemide põhjuseks, kuid ta ei ole valmis täielikult alkoholist loobuma, vaid tarvitamist üksnes vähendama. Samuti nentis ta, et sõprade seltskonnas oleks raske alkoholist keelduda. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt sugugi veendunud, et E. Benedik on ka päriselt motiveeritud alkoholist hoiduma ja kas ta tegelikkuses on aru saanud, et alkohol on tema puhul retsidiivsusriski suurendav asjaolu.
14.Seda kõike arvesse võttes oleks tema ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on praktiliselt olematu. Seda aga asja materjalidest ei nähtu.
15.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5419/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja