Viru Vangla esitatud materjalid Anton Butuzkini (Butuzkin) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Anton Butuzkin isikukood 38210232241; viibimiskoht Viru Vangla
Kohtuistungil osalenud isik
süüdimõistetu
Anton Butuzkin (videokonverentsi vahendusel)
RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, 387 kohus määrab: Jätta Anton Butuzkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Anton Butuzkinile, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
Viru Maakohtu 18.05.2021. a otsusega nr 1-21-3421 tunnistati kokkuleppemenetluse korras Anton Butuzkin süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 7 päeva ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.04.2021 ja lõpp on 13.05.2022.
2.Viru Vangla esitas 28.10.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Butuzkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tuginedes A. Butuzkini isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
3.Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustus prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toetanud A. Butuzkini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4.Kinnipeetav A. Butuzkin kinnitas 08.11.2021 toimunud kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et pani kannatanute noaga löömised toime, sest vastasel juhul oleks teda löödud. Seda, et ta elukaaslasele liiga tegi, tunnistab. Ta on ka varem vangistust kandnud, kuid ei soovi enam kuritegusid toime panna, sest vanus on juba selline, teda ootavad vabaduses lähedased ning varasematest sõpradest on kaugenenud. A. Butuzkin ütles, et oli kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Samuti möönis ta, et rikkus eelmise kriminaalhoolduse ajal nõuet mitte tarvitada alkoholi, kui ilmus registreerimisele alkoholijoobes, kuid oli siis kolme aasta pikkusest katseajast ära kandnud juba kaks ja pool aastat. Ta usub, et suudab seekord alkoholi tarvitamise keeldu järgida, sest laseb end vabanemisel kodeerida.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil A. Butuzkini, on seisukohal, et A. Butuzkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6.KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on A. Butuzkini puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.
7.KarS § 76 lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
8.Positiivselt iseloomustab A. Butuzkinit käitumine karistuse kandmise ajal. Ta töötab majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarrikkumised. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägivad lisaks vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu – A. Butuzkinil on võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel kindel elukoht xxx ning võimalus asuda tööle OÜ-s A . Kohtu hinnangul on ka positiivne, et A. Butuzkin soovib vabanedes pühenduda oma perele ega soovi 2(3)
1-21-3421 vabanemisel suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Olgugi et A. Butuzkini elukaaslase V V sõnul on tal A. Butuzkiniga head suhted ja ta on valmis teda võimaluste piires vabaduses toetama, ei saa kohus tähelepanuta jätta, et A. Butuzkin kannab antud hetkel karistust mh V. V suhtes vägivalla kasutamise eest. Samuti on oluline märkida, et A. Butuzkinil oli elukoht, samasugused suhted lähedastega ning töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ainuüksi need asjaolud tema puhul uute kuritegude toimepanemist ei välista.
9.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
10.A. Butuzkini edasise õiguskuuleka käitumise eelduse olemasolu saab hinnata eelkõige lähtuvalt tema varasemast elukäigust, tema elutingimustest ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. A. Butuzkinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kuigi A. Butuzkin väljendas kohtuistungil soovi loobuda alkoholist ning lasta end kodeerida, on ta oma varasema käitumisega näidanud suutmatust alkoholi tarvitamisest loobuda. Praeguse karistuse aluseks oleva kuriteo kõigis kolmes episoodis on kinnipeetav alkoholi tarbinud. Varasemalt on ta ka alkoholijoobes pannud toime röövi ning määratud katseajal olid A. Butuzkinil korduvalt probleemid alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tarbis A. Butuzkin enda sõnul enne vangistust 1-2 korda nädalas alkoholi ja ta ei näe, et see soodustaks kuritegude toimepanemist.
11.Tähelepanuta ei saa jätta ka isiku mõtlemisest ja käitumisest lähtuvat riski. Nimelt ei ole A. Butuzkin iseloomustuse kohaselt pigem suuteline teadvustama oma tegude ohtlikkust ja selle võimalikke tagajärgi, mis võib tuleneda ka empaatia puudumisest. Isik ei tea, mis on kaastunne ja hoolivus. Käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna kordab vigu. Probleeme kinnipeetav tunnistab, kuid sageli ei hinda neid objektiivselt. Ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega oska enda poolt toime pandud tegusid analüüsida või nendest rääkida. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Butuzkin seisukohal, et mõnikord on kuritegude toimepanemine vajalik. Arvestades seega isiku mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuvat riski koostoimeas alkoholi tarvitamisega, ei saa kohtu hinnangul käesoleval ajal välistada, et vabanedes võib A. Butuzkin pöörduda endise elustiili juurde ning hakata taas tarvitama alkoholi, mis annab aluse kahelda tema edasises õiguskuulekas käitumises.
12.Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.