Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Suurele ette 10.09.2021 ja 29.09.2021 kontrollile mitte allumist. Ettekande kohaselt soovis ametnik 10.09.2021 teostada J. Suure suhtes alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolli. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte (tl 35) kohaselt hooldusalune 10.09.2021 kodus ei viibinud, ametniku telefonikõnele vastates selgitas, et viibib xxxxxxxxxx matkaradadel. Lepiti kokku kohtumine xxxxxxxxxx sissepääsu juures, kuid kokku lepitud kohtumispaika J. Suur ei ilmunud. Telefonile ei vastatud ja hiljem oli telefon välja lülitatud. Ametnikud üritasid kontrolli teostada süüdimõistetu elukohas veel veel kella 21.55 ajal, kuid uks oli lukus, aknad pimedad ning J.Suur telefonile ei vastatud ega tagasi ei helistanud. Süüdimõistetu 14.09.2021 telefonivestluses selgitas, et matkarada oli pikk, eksis ära, telefonil aku tühi ning metsas välja tulles ei olnud kedagi kokku lepitud kohas. Ametniku kõnele ei vastanud, kuna võis olla sel ajal duši all. Ametnikule tagasi helistamise peale ei tulnud, kuna oli väga väsinud. 16.09.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendab J. Suur rikkumist sellega, et ta oli umbes kella 19 ajal xxxxxxxxxx matkarajal jalutamas. Ametnikuga lepiti kokku, et kohtutakse xxxxxxxxxx parklas lõkkeplatsi juures. Vahepeal aga oli telefoni aku tühjaks saanud ning kokkulepitud kohta saabumisel ei olnud seal kedagi. Õhtusele kõnele ei vastanud, kuna oli pesemas ja hiljem telefoni ei puutunud. Järgmisel päeval ei tulnud selle peale, et helistada ametnikule tagasi. Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka 4.11.2021 kohtuistungil. Ettekande kohaselt soovisid kriminaalhooldusametnikud 29.09.2021 kell 20.00 teostada J. Suure suhtes alkoholi mittetarvitamise kontrolli viimase elukohas. Koputamisele ust ei avatud. Telefonile J. Suur ei vastanud. Süüdimõistetu helistas kriminaalhooldusametnikule järgmise päeva, 30.09.21 hommikul kell 8.15 ja selgitas, et eelmisel päeval magas, kuna oli töölt tulles rampväsinud. Telefon oli hääletu peal, koputamist ei kuulnud. Vastamata kõnet märkas järgmisel hommikul, misjärel kontakteerus ametnikuga. Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka 4.11.2021 kohtuistungil. Kuna J. Suurele määrati Tartu Maakohtu 16.07.2020 otsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega 3 (6)

kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Samuti loetakse rikkumiseks telefoni väljalülitamist. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte, süüdimõistetu kirjalik seletus ja kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et J. Suur ei olnud kriminaalhooldusametnikule 10.09.2021 ja 29.09.2021 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. J. Suur oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on 29.09.2020 allkirjastanud kohustust selgitava lisa ( tl 38), milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Kohustuse lisaleht selgitab muuhulgas alkoholi mittetarvitamise kohustusega klientidele, et kohustuse kontrollide läbiviimiseks on oluline kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusaluseid on dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule tagasi helistamata jätmist ja oma viibimiskoha avaldamata jätmist saab käsitleda kontrollile mitteallumisena ehk kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 rikkumisena. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus J. Suur 10.09.2021 ja 29.09.2021 KarS §-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kohtu arvates on J.Suur rikkumised toime pannud tahtlikult. Kohus ei loe arvestatavaks süüdimõistetu esile toodud põhjendusi - eksis ära, telefoni aku sai tühjaks, uksele koputamist või telefonikõnet ei kuulnud. Seda enam asjaolu valguses, et J.Suur on analoogilisi rikkumisi toime pannud ka varem. Seega on kontrollist kõrvalehoidumine sarnasel moel J.Suurele iseloomulik käitumismuster. Kontrollile allutatud isikul on kohustus oma igapäevast elu selliselt korraldada, et käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldusametnikud on käinud süüdimõistetu elukohas küll õhtusel ajal, kuid mitte ebamõistlikult hilja, mil võiks eeldada, et inimene juba magab ega kuule uksele koputamist. Telefoni hääletule töörežiimile panekuga 29.09.2021 tekitas süüdimõistetu ise olukorra, kus ta ei kuulnud ka ametniku helistamist. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Suurele ette 16.09.2021 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 16.09.2021 protokolli kohaselt oli Janis Suur tarvitanud alkoholi (indikaatorvahendi tulemus oli positiivne - 0,090 mg/l; alkoholi lõhn). Protokolli koostamisel on Janis Suur alkoholi tarvitamist eitanud, väites, et võis hommikul süüa või juua midagi, mis näitu mõjutas. 4.11.2021 kohtuistungil J.Suur kinnitas, et oli siiski 16.09.2021 kontrollile eelnenud õhtul alkoholi tarvitanud (stressi tõttu 5-6 õlut). Kohus loeb alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatuks, et J. Suur oli enne 16.09.2021 toimunud kontrolli tarvitanud alkoholi. J. Suur on alkoholi tarvitamise keelust teadlik. Järelikult rikkus J. Suur 16.09.2021 kontrollile eelnenud ajal alkoholi tarvitades tahtlikult KarS §-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekandes on viidatud ka varasematele kontrollile mitteallumisega seonduvatele rikkumistele (16.01.2021, 13.02.2021, 18.03.2021, 22.03.2021, 25.08.2021), samuti alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele 30.08.2021. Kuna nende rikkumiste osas on seisukoht võetud 4 (6)

kohtu varasemate määrustega, ei saa kohus enam teist korda samade rikkumiste eest kohaldada mingit muud KarS §-s 69 lg 6 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu karistuse kandmise aja kulgemist negatiivselt, osutades, et J. Suur on ka varasemalt jätnud korduvalt allumata kohustuse kontrollile ning on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seega ei ole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol tegemist ühekordse juhulikku laadi rikkumisega. Samuti on ettekandes viidatud ka asjaolule, et 5.04.2021 laekus kriminaalhooldusametnikule PPA Lõuna prefektuurilt teade juhtumist, mille kohaselt J. Suur viibis 27.03.2021 seltskonnas, kus tarvitati alkoholi ning rikuti naabrite rahu. Kohus on selles osas seisukoha võtnud Tartu Maakohtu 8.09.2021 kohtumääruses. Kuna süüdimõistetu on alkoholi tarvitamist oma seletuses eitanud ning 27.03.2021 ei tehtud politseiametnike poolt süüdimõistetu joovet kindlaks korrakaitseseaduses sätestatud korras, siis ei lugenud kohus seda üheselt tõendatuks. Erakorralise ettekande kohaselt hoolimata mõningatele vajakajäämistele ajakavade järgimisel on üldkasuliku töö juhendajad J. Suurt iseloomustanud positiivselt. 19.10.2021 seisuga on süüdimõistetu teinud ära 351 tundi üldkasuliku tööd ja tegemata on üksnes 25 tundi. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ka iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, et Janis Suur on läbinud sotsiaalprogrammi joobes juhtimise eest karistatutele, täitnud korrektselt registreerimise kohustust. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu uusi kuritegusid toime pannud. Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk - süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. J. Suure senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult täita temale Tartu Maakohtu 16.07.2020 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kohus on süüdimõistetule korduvalt andnud võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid süüdimõistetu on jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et edaspidi J. Suure poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu arvates ei ole Janis Suur mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. Rikkumistest ei ole süüdimõistetut eemale hoidnud ka hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Hinnates Janis Suurt positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et peale vangistuse täitmisele pööramise on praeguseks ajaks ammendunud muud KarS §-s 69 lg 6 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid Janis Suure rikkumised on korduvad ja jätkunud peale varasemate meetmete rakendamist, annab antud juhul piisavalt alust pöörata Janis Suurele mõistetud ja kandmata karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on Janis Suurel tehtud 351 ja tegemata 25 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu 4.11.2021 istungil avaldatu kohaselt on tal tegemata 21 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehed ja vangiregistri väljavõte ( tl-d 68-81) tõendavad, et Janis Suurel on tehtud 343 üldaksuliku töö tundi. Lisaks on üldkasuliku töö hulka loetud ka 8 tundi Liiklusohutusprogrammis osalemise aeg. Seega on Janis Suurel tehtud kokku 351 üldkasuliku töö tundi ja tegemata 25 tundi. 8.11.2021 kohtuistungil süüdimõistetu möönis, et ta 4.11.2021 istungil siiski eksis ja õiged on kriminaalhooldusosakonna arvestused, mille kohaselt on tegemata 25 tundi üldkasulikku tööd. Seega on Janis Suurel karistusest ( 1 aasta 16 päeva) kantud 11 kuud 21 päeva vangistust (mis vastab 351 tunnile üldkasulikule tööle) ja kandmata 25 päeva vangistust ( mis vastab

5 (6)

25 tunnile üldkasulikule tööle). Seega tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata 25 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.