Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt KorS § 36 lg 4 p-st 2 on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani A. Täheväli toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobes juhtimise. Maakohtu otsus

06.04.2021, mil A. Täheväli peeti pärast I astme isikuvastase kuriteo toimepanemist kahtlustatavana kinni ja vahistati. 3.3 KarS § 118 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. A. Täheväli realiseeris R.R. vastu toime pandud teoga kaks KarS § 118 lg 1 kvalifitseerivat tunnust (p-d 1 ja 2). Samuti võttis A. Täheväli ise R.R. ga ühendust, leppis kokku kohtumise ja võttis kohtuma minnes kaasa kurika. Seega valmistus A. Täheväli füüsiliseks konfliktiks ette ja seadis eesmärgiks kannatanule kehavigastuste tekitamise. A. Täheväli tekitas R.R. t kurikaga pekstes talle arvukalt kehavigastusi (sh 5 luumurdu ja eluohtliku peatrauma) ning jättis läbi pekstud ja verise kannatanu pimedal ja lumisel ajal sõidutee äärde lebama. R.R. leidis juhuslik mööduja, kes helistas Häirekeskusesse. A. Täheväli süü on keskmise suurusega. Kuna A. Täheväli tunnistas kohtus, et tegi R.R. juurde minnes vea ja kahetses kuritegude toimepanemist, arvestas kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti võttis kohus istungil tõendina vastu SEB-panga maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus K.V. 23.08.2021 (s.o pärast A. Tähevälja kohtu alla andmist ja kannatanu R.R. tsiviilhagi menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit) A. Tähevälja eest R.R. tsiviilhagis märgitud varalise kahju hüvitise 507,24 eurot. Kohus arvestas seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Maakohus mõistis A. Täheväljale 5 aastat vangistust. 3.4 KarS § 263 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust, kusjuures KarS § 263 lg 1 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse. A. Täheväli ähvardas joobeseisundis olles kahte talle võõrast kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega ja häiris lisaks kahe kõrvalseisja rahu ja turvatunnet. Kuna A. Täheväli ei kasutanud füüsilist vägivalda ega tekitanud avalikus kohas kellegi tervisekahjustusi, jäi tema süü suurus alla keskmise. Kuna A. Täheväli kahetses kohtus kuritegude toimepanemist, arvestas kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus mõistis A. Täheväljale 10 kuud vangistust. 3.5 KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust. A. Täheväli juhtis 23.11.2020 ja 20.12.2020 (s.o vähem kui 1 kuu jooksul) narkojoobes olles kaks korda mootorsõidukit Tartu linnas. Kuna A. Täheväli ei tekitanud konkreetset liiklusohtlikku olukorda, jäi süü mõnevõrra alla keskmise. Kuna A. Täheväli kahetses kohtus kuritegude toimepanemist, arvestab kohus seda mõningal määral karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus mõistis A. Täheväljale 10 kuud vangistust. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti lisakaristusena A. Täheväljalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 3.6 KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust. A. Täheväli pani toime kolm eriliigilist kuritegu (sh ühe I astme kuriteo), mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. 3.7 Kuna kohus mõistis A. Täheväljale liitkaristuseks 6 aastat vangistust, ei tule kõne alla KarS § 74 alusel mõistetud karistuse (osaline) tingimisi kohaldamata jätmine. A. Täheväljale mõistetud vangistuse osaline täitmisele pööramata jätmine pole ka sisuliselt põhjendatud. Nimelt näeb KarS § 74 lg 1 ette, et kohus võib määrata, et süüdlase suhtes jäetakse

vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, kui kohus leiab kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt pole otstarbekas. A. Täheväli pani ajavahemikus 31.10.2020 kuni 21.03.2021 (s.o veidi vähem kui 5 kuu jooksul) toime eriliigilisi kuritegusid ja kuritegude toimepanemine lõppes 06.04.2021, mil A. Täheväli kinni peeti ja vahistati. Kohtu hinnangul ei anna ühegi A. Tähevälja poolt toimepandud kuriteo asjaolud alust arvata, et talle mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. 3.8 Samuti ei õigusta vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist A. Tähevälja isik. Kuigi A. Tähevälja pole varem kriminaalkorras karistatud, ta kahetses kohtus kuritegude toimepanemist ja hüvitas enne kohtuistungit R.R. le tekitatud varalise kahju, pole A. Tähevälja poolt toimepandud kuritegude näol tegemist üksikute või harvade eksimustega, vaid ohtliku ja tõsise järjepideva õigusvastase käitumisega, mida soodustas vabaduses alkoholi ja pikaajaline narkootikumide tarvitamine. Nimelt nähtub A. Tähevälja karistusregistri väljavõttest, et teda karistati NPALS § 151 lg 1 järgi esimest korda juba Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2019. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 1 kuu tagasi). Pidades silmas A. Tähevälja sõltuvusprobleemide ulatust ja kuritegelikku aktiivsust, polnud kohus kuigi kindel, et senine veidi enam kui 6-kuuline vangistus on piisavat mõju avaldanud ja A. Tähevälja ohtlikkust nii palju vähendanud, et muudab vangistuse ärakandmise otstarbetuks. Samuti ei pruugi A. Tähevälja riskikäitumise ja uute kuritegude ärahoidmiseks piisata karistusest tingimisi vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest.

4.4 Kohtu hinnangul on R.R. mittevaralise kahju hüvitise nõude põhjendatud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 4.5 A. Täheväli peksis R.R. t kurikaga jõuliselt ja valimatult pähe, kehasse ja jalgadesse ning tekitas oma tegevusega kannatanule arvukalt erinevaid kehavigastusi (sh 5 luumurdu ja eluohtliku peatrauma). Pärast peksmist jättis A. Täheväli verise ja vigastatud kannatanu abitult pimedal ja lumisel ajal sõidutee äärde lebama. R.R. leidis juhuslik mööduja, kes helistas Häirekeskusesse. Haiglate epikriisidest nähtuvalt tehti R.R. le SA-s Tartu Ülikooli kliinikumis operatsioon ja ta viibis 21.-24.03.2021 (s.o 4 päeva) intensiivraviosakonnas. Seejärel suunati R.R. edasisele ravile SA-sse Lõuna Eesti Haigla, kus ta viibis tsiviilhagile lisatud arvete kohaselt vähemalt kuni 11.05.2021 (s.o seega viibis R.R. haiglas ravil kokku vähemalt peaaegu 2 kuud). Pärast tsiviilhagi menetlusse võtmist, kuid enne kohtuistungit 23.08.2021 (s.o ca 5 kuud pärast kuriteo toimepanemist) hüvitati kannatanule tekitatud varaline kahju. Samuti tunnistas A. Täheväli 07.09.2021. a istungil end süüdi ja avaldas kahetsust. 4.6 Kohus leidis, et R.R. tundis A. Tähevälja ründe käigus ja tagajärjel kahtlemata märkmisväärselt suurt füüsilist valu. R.R. le tehti haiglas operatsoon ja ta viibis statsionaarsel ravil vähemalt 2 kuud. A. Täheväli murdis muu hulgas R.R. mõlemad jalaluud, mistõttu polnud ta võimeline arvestatava aja jooksul kõndima ega iseseisvalt hakkama saama. Eelnevast lähtudes oli R.R. elukvaliteet mõne kuu jooksul kahtlemata tavapärasest oluliselt viletsam ning A. Täheväli tekitas R.R. le küllaltki pikaajalisi füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Kohus hindas õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 1800 eurot. 4.7 Kokkuvõttes rahuldas kohus R.R. tsiviilhagi täielikult ning mõistis A. Täheväljalt R.R. kasuks välja 507,24 eurot varalise kahju katteks ja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks. Kuna R.Rle tekitatud varaline kahju on hüvitatud, pole tal edasises täitemenetluses õigust teistkordselt sama kahjuhüvitist saada. 4.8 Kuigi kaitsja taotles istungil võimalust hüvitada kahju perioodiliste maksetena, pole see kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tulenevalt VÕS § 136 lg-st 2 tuleb muu hulgas kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Pidades silmas, et A. Täheväljalt mõisteti R.R. kasuks välja 1800 eurot mittevaralise kahju katteks, leidis kohus, et vastavalt selle kahju iseloomule tuleb kahjuhüvitis kannatanule tasuda ühekordselt makstava rahasummana. A. Täheväli tekitas kannatanu peksmisega füüsilist valu ja hingelisi üleelamisi ning sellega tekitatud kahju tuleb hüvitada ühekorraga, et kahjuhüvitis parandaks kannatanu olukorda lühikese ajavahemiku jooksul sarnaselt nagu kuriteo toimepanemine seda kahjustas.

5.1 KrMS § 179 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Kuna kohus tunnistas A. Tähevälja süüdi muu hulgas KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, mis on esimese astme kuritegu, on praeguses asjas KarS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (2,5 x 584 = 1460). 5.2 Nähtuvalt kriminaaltoimikusse lisatud õiendist on isiku kohtuarstliku ekspertiisi hind 61 eurot. A. Tähevälja joobeseisundi tuvastamise kulu on kokku 384 eurot. Samuti on praeguses asjas A. Tähevälja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamistel, tõkendi muutmise taotluse koostamisel ja läbivaatamisel ning vahistamise pikendamise taotluse arutamisel osalemise eest kokku 501,72 eurot. 5.3 DNA-ekspertiisi kulu 912 eurot jäeti riigi kanda. 5.4 Kokku tuli KrMS § 180 lg 1 alusel kõne alla A. Täheväljalt 2406,72 euro (1460+61+384+501,72=2406,72) väljamõistmine. Kohtuistungil palus kaitsja jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes menetluskulud osaliselt või täielikult riigi kanda või määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul, et A. Tähevälja kohustused ei muutuks liiga suureks. A. Täheväli on töövõimetuspensionär, saab Töötukassast töövõimetustoetust ja tema pension pole suur. Samuti peab on tal vaja maksta kahjuhüvitist ja ta peab ka ise millestki elama. Prokurör leidis, et menetluskulude korraga tasumine käib süüdistatavale kindlasti üle jõu ja et need võiks määrata tasumisele ositi 1 aasta jooksul. 5.5 Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestas kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Praegusel juhul on A. Tähevälja varalise seisundit puudutava tõendina kriminaaltoimikus üksnes tõend tema maksustatava tulu kohta, mille kohaselt pole Maksu- ja Tolliametil andmeid A. Tähevälja 2020. a tulude kohta. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja et A. Tähevälja varatus pole tõendatud, pole kohtul ainuüksi kohtule esitatud tõendeid arvestades alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samas arvestas kohus, et praeguse otsuse alusel peab A. Täheväli viibima vanglas 4 aastat ja tasuma kannatanule R.R. le mittevaraline kahju hüvitise 1800 eurot. Kohus möönis, et enam kui 2400-eurose menetluskulu tasumine käib ka ositi 1 aasta jooksul tõenäoliselt A. Täheväljale üle jõu. 5.6 Eelnevat arvestades jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kuludest (s.o 2406,72 eurost) 2/3 (s.o 1604,48 eurot) riigi kanda. Koos DNA-ekspertiisi kuluga 912 eurot jääb riigi kanda seega 2516,48 eurot. A. Täheväljalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulude katteks 802,24 eurot. Võimaldamaks A. Täheväljal oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määras kohus menetluskulude tasumine siiski ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kaitsja apellatsioon

263 lg 1 p 1 järgi mõista 3 kuud vangistust (pärast 1/3 maha arvamist) ning KarS § 424 lg 2 järgi mõista 2 kuud vangistust (pärast 1/3 maha arvamist). Lisakaristuse osas jätta otsus muutmata. Vabastada A. Täheväli kohtulahendi kuulutamise päeval. Ülejäänud karistus jätta kandmisele tingimisi katseajaga. Veel palub apellant jätta rahuldamata R.R. varalise kahju nõude taotlus, sest see on tasutud. R.R. mittevaralise kahju nõude osas mõista välja 300 eurot ning võimaldada see tasuda osadena 12 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. Kohtu poolt mõistetud 1800 eurot on liiga suur. A. Tähevälja sissetulekuks on töövõimetustoetus. Maakohtu menetluses välja mõistetud menetluskulud 802.24 eurot palub apellant jätta riigi kanda. Selle tasumine käib süüdistataval üle jõu. Ülejäänud menetluskulude otsustus jätta muutmata. Kui ringkonnakohus jätab 802.24 euro osas otsuse muutmata, siis palub kaitsja võimaldada see tasuda osadena 12 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.