Liiklussüüteod

kandmist arvestada alates Andrei Budakovski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.09.2021.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Andrei Budakovski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, kuritegu õigesti kvalifitseeritud, süüdistatav teab lühimenetluse erisusi ja takistusi lühimenetluseks ei ole.

Kahtlustatava Andrei Budakovski ütluste (tl 37-41) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist, tunnistab, et juhtis 10.09.2021 mootorsõidukit Ford Kuga reg.nr xxx olles joobeseisundis. Alustas alkoholi joomist samal päeval, kellaaega ei mäleta. Proovis elukaaslase juurest oma asju kätte saada, käis tema ukse taga, ei saanud sisse, läks ostis vahepeal alkoholi ja siis läks uuesti elukaaslase ukse taha. Vahepeal kutsus elukaaslane politsei, kes ütles, et ta saab oma asjad kätte kohtu kaudu. Aadressi täpselt ei mäleta, Pinna tn 1, 2 või 3. Peale seda läks uuesti poodi, ostis alkoholi. Ta auto oli elukaaslase maja juures, istus autosse ja jõi seal alkoholi edasi. Mäletab uduselt, et tahtis teha avariid. Ei mäleta, mis kell istus rooli ja kuhu tahtis sõita, avariid ei mäleta. Sõitis mööda silda, pani silmad kinni, vajutas gaasi, tundis lööki ja sõitis teisele sõidukile sisse. Pärast avariid vestles teise juhiga, käis tanklas kindlustuse jaoks pabereid võtmas, tagasi tulles oli kohal Päästeamet. Kuna süüdistataval ei olnud esitada dokumente, kutsuti kohale politsei. Ei ole kindel, kas peale avariid alkoholi jõi, võib olla jõi 100g topsi. Patrulli kohale jõudes ütles ise, et on joobes, puhus indikaatorvahendisse ja tal tuvastati joove. Kinnipidamiskeskuses puhus tõenduslikku alkomeetrisse, joobe suurust ei mäleta. Autos oli üksinda. Ford Kuga reg.nr xxx kuulub firmale, ostis selle suulise ostu-müügilepinguga järelmaksuga, ei ole selle eest täissummat tasunud. Arvab, et sõitis autoga 2-3 minutit. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Andrei Budakovski istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Andrei Budakovski mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Kinnipidamiskeskusesse Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, kus tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (tl 18-19) kasutati 10.09.2021.a kella 16:40 kuni 16:46 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0035 (taatlustunnistuse nr TTRC21/00084). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,00 ja teisel juhul 1,01 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,91 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja S S (tl 22), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 20), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Andrei Budakovski rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 0,91 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andrei Budakovski rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andrei Budakovskii mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andrei Budakovski oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Harju Maakohtu 20.12.2018 otsuse nr 1-18-9444 (tl 34-36) kohaselt karistati Andrei Budakovskit KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, millest KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 9 kuud ja 10 päeva. Sama otsusega mõisteti liitkaristus, suurendes mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.09.2016 kohtuotsusega määratud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 7 kuud ja 7 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 577 tundi, tähtajaga 2 aastat. Karistus on täidetud 29.12.2020. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 20.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Andrei Budakovskile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Andrei Budakovski oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 37-39). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Andrei Budakovski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Andrei Budakovski pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus nõustub väitega, et raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kuid leiab, et kuigi süüdistatav otsesõnu kahetsust avaldanud ei ole, nähtus tema sõnavõtust viimases sõnas, et tal on väga kahju, et tema teo tõttu kannatas kõrvaline isik ning kohus peab võimalikuks sellise avaldusega kui kahetsusavaldusega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Seega on oluline ka asjaolu, et süüdistatav ei hoolinud kaasliiklejatest, pani sõiduki roolis olles silmad kinni eesmärgiga põhjustada liiklusõnnetus, s.t ta ei hoolinud sellest, et ta seab ohtu teise sõiduki juhi ja põhjustab varalise kahju sõidukite omanikele. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 3233), mille kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest mõlemal juhul muuhulgas KarS § 424 toimepandud kuriteo eest. KarS § 424 lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Seega arvestades asjaolu, et süüdistatavat on varem juba samalaadse süüteo eest vangistusega karistatud, siis ei saa järgnev karistus olla kergem eelmisest, käesoleval juhul eelmistest. Vastasel juhul antaks süüdlasele signaal, et iga uus süütegu kergendab süüdistatava olukorda. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, tema karistusandmed ning süüteo tehiolud annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades süüdistatava kahetsust peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kui süüdistaja taotlus kogu karistuse täitmisele pööramist, leidis kaitsja, et täitmisele võiks pöörata vaid osa karistusest ning allutada süüdistatava taas käitumiskontrollile. Kohus leiab, et süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h mõlemal korral on teda karistatud muuhulgas ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Teine tegu oli toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse katseajal, mistõttu karistused liideti ning temale mõistetud karistus vangistus asendati üldkasuliku tööga, mis menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajaks oli täidetud, kuigi asendatud üldkasuliku töö tundide tegemisega oli süüdistataval raskusi. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat esimesel korral karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja süüdistatav allutati käitumiskontrollile ning käitumiskontrolli ajal pani süüdistatav toime samalaadse kuriteo. Uue kuriteo eest mõistetud karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud karistus ja liitkaristus asendati üldkasuliku tööga ning süüdistatav allutati taas käitumiskontrollile. Sellest tulenevalt vaatama korduvatele võimalusele oma käitumist muuta ning korduvatele käitumiskontrollile allutamistele, on süüdistatav teinud valiku ning jätkanud samalaadset kuritegelikku käitumist. Ida-Harju kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest (tl 58-60) nähtub, et Andrei Budakovski kuritegude põhjuseks on olnud lisaks alkoholitarvitamisele ka ükskõikne suhtumine ühiskonna normidesse, oskamatus näha oma tegude tagajärgi ja puudulik enesekontrolli oskus. 10.09.2021 sündmusega tahtis süüdistatav kahjustada ainult ennast ja ei arvestanud sellega, et teisele sõidukile otsa sõites seab ta ohtu ka teise sõiduki juhi ja et teel võivad olla veel teised inimesed ning liiklusõnnetuse põhjustamisega kaotab ta kontrolli olukorra üle ja sõidukite teelt välja paiskumise tagajärjed võivad olla

ettearvamatud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub igasugune alus proovida süüdistatava peal ära kolmandat korda käitumiskontrolli, mis kahel korral on osutunud tagajärjetuks. Lisaks sellele on käitumiskontrolli tingimuseks süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu, et määrata süüdistatav elukohajärgse, s.o konkreetse vangla kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli alla. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal püsiv elukoht puudub. Seega välistab juba süüdistataval elukoha puudumine süüdistatava käitumiskontrollile allutamise. Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt isikul endal puudub turvaline elukoht ja võimalus kuskil majutuda sõltub kolmandatest inimestest. Seega välistavad süüdistatava karistusandmed, korduvalt tagajärjetuks jäänud käitumiskontroll ja püsiva elukoha puudumine süüdistatava suhtes nii KarS § 74 lg 1, 2, 3 kui ka KarS § 69 lg 1 ja 4 sätete kohaldamise. Mis puudutab KarS § 73 lg 1, 2, 3 sätete kohaldamist, leiab kohus, et sellistel alustel karistuse kohaldamata jätmine eeldaks süüdistataval kehtiva karistuse puudumist. Süüdistatavat on aga juba kahel korral samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud. Seega KarS § 73 sätete kohaldamisel kergendaks kohus kolmanda karistusega süüdlase olukorda ning annaks süüdlasele vale signaali karistuse kohaldamise aluse, sh nii eripreventsiooni kui ka õiguskorra kaitsmise eesmärgi kohta. Seetõttu leiab kohus, et puuduvad alused süüdistatavale mõistetava karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks, samuti mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks ning kogu mõistetav karistus kuulub ärakandmisele.

Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis olid vajalikud, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.