Liiklussüüteod

I ASJAOLUD

ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti X.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Tartu Maakohtu 28.04.2020 määrusega jäeti X.G-le mõistetud karistus täitmisele pööramata ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendati X.G-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 07. detsember 2021. Tartu Maakohtu 24.07.2020 määrusega jäeti X.G-le mõistetud karistus täitmisele pööramata ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati X.G käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).

mangumise peale sellega lõpuks nõus. Olen veendumusel, et ei ole vaja kuulata ega usaldada joobes inimesi“. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega 06.01.2020. 25.02.2020 kell 12.30 oli hooldusalusega kokku lepitud registreerimisaeg. 25.02.2020 hommikul helistas hooldusalune kriminaalhooldusametnikule ning teavitas, et ei jõua kokkulepitud ajaks registreerimisele. Antud küsimuses andis X.G 27.02.2020 järgneva seletuse: „Elukaaslane läks hommikul 8-ks tööle ja ma ei saanud linna selleks ajaks, kuna minu elukohast tuleb buss linna poole 12.40 ja ei saanud õigeks ajaks linna“. 27.02.2020 registreerimisel tutvustas ametnik hooldusalusele kohtu poolt määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ning andis teada, et isik on lisatud 11.03.2020 algava sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ planeeritute nimekirja (ametnik teavitas hooldusalust programmi toimumise aegadest ja tingimustest, sh tingimusest, et põhjuseta puudumine on rikkumine). Isik 11.03.2020 kell 15.30 sotsiaalprogrammi kohtumisele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumisest ka eelnevalt ametnikku. 11.03.2020 rikkumise kohta andis X.G 11.03.2020 telefoni teel selgituse, mille kohaselt ei teadnud isik, et sotsiaalprogrammis osalemine on kohustuslik ning et unustas sotsiaalprogrammi toimumise aja. Sellest tulenevalt rikkus X.G Tartu Maakohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). Ametnik reageeris 11.03.2020 rikkumisele erakorralise ettekande esitamisega kohtule 17.03.2020. 28.04.2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega nr 1-18-9364 jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne X.G-le Tartu Maakohtu 07.12.2018 otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendati KarS § 74 lg 4 alusel X.G-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja loeti katseaja lõpptähtajaks 07.12.2021. Vahetult peale eelmainitud kohtumääruse jõustumist saadeti kriminaalhooldusametnikule Politsei- ja Piirivalveameti poolt teatis (ja protokoll), et 16.05.2020 on X.G Kõvak-Pikal tuvastatud alkoholijoove. 16.05.2020 kell 12.22 kontrolliti patrullpolitseinik Hanno Kirschfeldti poolt X.G , kellel tuvastati alkoholijoobe tunnused. Indikaatorvahendiga AlcoQuant tuvastati isikul alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta. Sellest tulenevalt on X.G rikkunud Tartu Maakohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2). Ametnik reageeris rikkumisele erakorralise ettekandega 17.06.2020. 24.07.2020 kohtumäärusega jäeti ametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ja isikule määrati täiendav lisakohustus alluda sõltuvusravile (jõustunud 13.08.2020). X.G läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 17.09.2020 – 05.11.2020. Toimus kuus rühmakohtumist ja üks individuaalvestlus. Sekkuja hinnangul isik endal alkoholi tarvitamise osas probleemi ei näe, siiski avaldas soovi vähendada alkoholi tarvitamist. Programmi käigus selgus, et liigset alkoholi tarvitamist on varasemalt põhjustanud traumeerivad sündmused elu ning pinged kodus. 16.07.2021 Viljandi Haigla päringu vastusest nähtub, et isik on peale 24.07.2020 kohtumääruse jõustumist pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 16.07.2021. 13.08.2021 registreerimisel avaldas isik, et enne 16.07.2021 vastuvõttu on toimunud nõustamised telefoni teel. Lisaks on väidetavalt üks vastuvõtt toimunud ka 11.08.2021. 11.08.2021 laekus Politsei- ja Piirivalveameti poolt teatis, et väljakutse käigus tuvastati 14.07.2021 kell 05.57 X.G-l alkoholijoove 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Protokollist nähtub, et naine tarvitas koos Ivar Sindiga koos alkoholi, et minna kalale. Kuna hooldusalune kardab paadisõitu, siis I. Sindi ütles, et kui tarvitada alkoholi, siis hirmutunne kaob. 13.08.2021 seletuses tugineb isik rikkumise toimepanemise põhjendustel hoopis alkoholismi taha ega maini paadisõitu. Isiku väidete kohaselt ei olnud tal alkoholi tarvitamise hetkel veel tabletiravi peal, kuid nüüdseks on arst kirjutanud talle ravimid. Ravimitega on alkoholi keelatud tarvitada ning isiku väidete kohaselt on ta sellest ka kinni pidanud. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 32 registreerimist. Isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi on teadaolevalt kontrollitud 18 korral, millest kolmel korral on isikul esinenud joobe tunnused (02.01.2020; 16.05.2020; 14.07.2021). Kriminaalhooldusametis on eelmainitud

kohustust kontrollitud 15 korda ( tulemused negatiivsed) ja 3 korda Politsei- ja Piirivalve ameti poolt (tulemused positiivsed). X.G on senise kriminaalhoolduse jooksul pannud toime eriliigilisi rikkumisi. Kohus on isikule andnud kahel korral võimaluse enda käitumist parandada, pikendades katseaega 6 kuu võrra ja määrates lisakohusena sõltuvusravi. Toimepandud rikkumisi arvesse võttes ei ole kriminaalhooldusele allutamine X.G alkoholi tarvitamise harjumustele mingisugust mõju avaldanud. Isik tugineb rikkumiste toimepanemisel alkoholismile ja varasemale tabletiravi puudumisele, kuid enda rolli ja vastutust alkoholi tarvitamisel ei näe. Alkoholi tarvitamise keeld on X.G-le määratud põhjusega, kuna alkoholi tarvitamisel võib isik olla ühiskonnale ohtlik (juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes). Käitumiskontroll ei ole X.G käitumise muutmiseks piisav meede ning ennast õigustavas käitumises näeb ametnik pigem riski kui soovi probleemile lahendust leida. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata X.G kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

II KOHTU PÕHJENDUSED

käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Tartu Maakohtu 07.12.2018 otsusega on X.G süüdi mõistetud KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetud talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti X.G-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 25.-26.08.2018 ja 30.09.-02.10.2018, s.o 5 päeva mõistetud karistusaja hulka ja X.G-l loeti kandmata karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 10 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 7 kuud 15 päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. X.G-le määrati katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva ei pöörata täitmisele, kui X.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. X.G-le määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrati, et X.G on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti X.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Tartu Maakohtu 28.04.2020 määrusega on KarS § 74 lg 4 alusel pikendatud X.G-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja katseaja lõpptähtajaks on 07. detsember 2021. Tartu Maakohtu 24.07.2020 määrusega kohustati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel X.G käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).

tarvitamist. Programmi käigus selgus, et liigset alkoholi tarvitamist on varasemalt põhjustanud traumeerivad sündmused elu ning pinged kodus. 16.07.2021 Viljandi Haigla päringu vastusest nähtub, et isik on peale 24.07.2020 kohtumääruse jõustumist pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 16.07.2021. 13.08.2021 registreerimisel avaldas isik, et enne 16.07.2021 vastuvõttu on toimunud nõustamised telefoni teel. Lisaks on väidetavalt üks vastuvõtt toimunud ka 11.08.2021. Kohtutoimiku tl 97 on X.G iseloomustus tööandjalt – xxxxxxxxx xxxxxxxx. Iseloomustuses märgitakse, et X.G töötab xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, ta suhtleb elanikega viisakalt, toiminguid teeb korrektselt, märkab muutusi xxxxxxx . Mõned tööalased toimingud tekitavad ebakindlust, aga on valmis õppima. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku ütlused ning uurinud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et antud juhul võib süüdimõistetule veel anda ühe võimaluse karistuse kandmiseks vabaduses, kuna esineb tõenäosus süüdimõistetu suunamiseks täielikult alkoholi tarvitamise lõpetamiseks. Kuigi X.G on talle määratud katseajal rikkunud nii registreerimiskohustust, kui ka alkoholi tarvitamise keeldu peab kohus oluliseks, et X.G on igati püüdnud oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Ta on tunnistanud, et alkohol on tema jaoks väga suur probleem, aga tegeleb pidevalt sellega, et alkoholist hoiduda. Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja ta püüab teha koostööd ning leida lahendust, peab kohus põhjendatuks anda X.G-le võimaluse alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks ja karistuse kandmiseks vabaduses. Kohus annab X.G-le täiendava võimaluse näidata, et ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma ja võimeline kriminaalhoolduse abiga vabaduses alkoholitarbimist kontrollima. Tulenevalt eeltoodust, jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande X.G suhtes Tartu Maakohtu 07. detsembri 2018.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pikendada X.G-le Tartu Maakohtu

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.