Liiklussüüteod

1-21-6691 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Ly-Liis Toomsalu kohustatud läbima katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ly-Liis Toomsalule on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 13.02.2021 kella 23.07 ajal Rapla maakonnas, Rapla vallas, Kodila külas, Palamulla tee 8 maja lähistel, sõiduautot Mazda 6 registreerimismärgiga xxxxxx ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis - alkoholijoove 0,76 mg/l väljahingatavas õhus, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga. Oma teoga rikkus L-L. Toomsalu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Lisaks sellele eiras ta sõiduautot juhtides ka teisi liiklusseaduse sätteid, mh puudus tal vastava kategooria Lk 2 / 3

1-21-6691 mootorsõiduki juhtimisõigus, mootorsõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning sõlmimata kohustuslik liikluskindlustuse leping. Prokurör nõuab kohtus Ly-Liis Toomsalu süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui ta 12-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Ly-Liis Toomsalu lisakohustuseks kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi läbimine. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 64.80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel), mida KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada Ly- Liis Toomsalu vähese sissetuleku ja nelja lapse ülalpidamise kohustuse tõttu poole võrra, s.o. 438 euroni. Samuti määrata menetluskulud - kogusummas 502.80 eurot - tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks menetluskulude katteks 41.90 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.